Nääs: massiline pealtkuulamine surub ka seaduskuulekat inimest alla ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles, et jälitustegevus on prokuratuurile hästi mugav viis tõendeid hankida, kuid pealtkuulamiste vohamine surub lõpuks ka seaduskuulekat inimest alla.

Eesti Ekspress kirjutas, et eelmisel aastal kuulati Telia Eesti võrgus pealt 4596 kõnet. Rootsi Telia võrgus samal ajal 3822 kõnet ja Soomes 3640 kõnet. Ajaleht järeldas turuosa ja rahvaarvu arvesse, et Eestis kuulatakse inimesi kümme korda rohkem pealt kui Rootsis ja viis korda rohkem kui Soomes.

ETV saade "Ringvaade" küsis Lextali advokaadilt Oliver Nääsilt, kas meil on politseiriik ja meid jälgitakse rohkem kui tegelikult peaks.

"Need numbrid, mis Ekspressis avaldati, väga palju muud järeldust ei võimalda teha," vastas Nääs.

Nääs märkis, et teadmine massilisest jälitamisest mõjutab ühiskonda laiemalt: piirab isikuvabadusi, surub inimest alla ja päeva lõpuks ei ole ühiskonnale kasulik.

Nääs selgitas, et pealtkuulamismaterjale leiab peaaegu igast kuritegelikku ühendust või narkojuhtumit puudutavast kriminaalasjast, kuid üha rohkem ka valgekraekraelist kuritegevust puudutavatest toimikutest, eelkõige korruptsiooni- ja majanduskuritegevust.

Prokuratuurile on see tema hinnangul mugav viis koguda tõendeid. "Paned salvestusnupu tööle, hiljem teed selektsiooni," iseloomustas advokaat.

"Ka seaduskuulekat inimest surub selline situatsioon alla. Ta ei ole vaba suheldes sõprade, perega," lausus Nääs.

Juhtivprokurör Taavi Pern seevastu väitis, et jälitustoimingute trend on pigem selline, et igal aastal on selle kasutamine langenud. Loa hankimise protsess on tema sõnul piisavalt keerukas, kuid kui seda võimalust kohtult paluda, on nõustumiste protsent 90 juures.

Nääs rõhutas intervjuus, et on veel üks väike kurja juur kriminaalmenetluse sees läbiviidava jälitustegevuse kõrval.

"Meil on nimelt olemas teabehange. Julgeolekuasutused jälitavad meie kodanikke ka tegelikult ilma kuriteokahtluseta riikliku julgeoleku tagamise kaalutlusel. See on teave, mille kohta puudub igasugune informatsioon. Läbiviimise asjaolud on riigisaladus. Ka selle üldmaht on riigisaladus, seda mulle täiesti arusaamatutel põhjustel," ütles Nääs.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: