Perling: pealtkuulamine on Eestis range kontrolli all ({{commentsTotal}})

Riigi peaprokurör Lavly Perling.
Riigi peaprokurör Lavly Perling. Autor/allikas: ERR

Eestis tehakse jälitustegevust ainult siis, kui muude tõendite kogumine on raskendatud või välistatud, see on range kontrolli alla ja saab toimuda ainult kohtu loal, ütles riigi peaprokurör Lavly Perling.

ETV saates "Esimene stuudio" oli teemaks see, kas Eestis kuulatakse inimesi pealt liiga kergekäeliselt või on salasilmaga hirmutamine pahatahtlik manipulatsioon.

Perling ütles, et Eestis puhul võib ta kinnitada: jälitustegevust tehakse ainult nende inimeste üle, kelle kohta on tõendeid, et nad on toime pannud raske kuriteo. Ta tõi välja, et 30 protsenti jälitustegevusest tehakse narkokuritegude ja sama suur protsent korruptsioonikuritegudega seoses.

"Seda tehakse siis ja ainult siis, kui muude tõendite kogumine on raskendatud või välistatud. See on range kontrolli all ja pealtkuulamine toimub ainult kohtu loal Eesti vabariigis," rõhutas ta.

Perlingu sõnul ei ole Eestis pealtkuulamiste arv tõusnud, vaid olnud aasta-aastalt üsna samasugune ja pigem näitab langustendentsi.

"Prokuratuur pöörab tähelepanu, et kui me jälitustegevust teeme, siis ei ole oluline kvantiteet, vaid ikka kvaliteet ja igas mõttes kvaliteet," rääkis peaprokurör. "Ma kinnitan, et neid kontrollijaid, kes kontrollivad jälitustegevust, on Eestis üksjagu. Kohtu kõrval õiguskantsler, justiitsministeerium jälgib statistikat, kohus eri astmetes kontrollib - nii luba saades ja kui kaitsjatele anname kätte toimikud, on neil omakorda õigus seda vaidlustada. Pärast, kui läheme põhimenetlusse, toimub veel kohtulik kontroll läbi kolme astme, nii et tegelikult on jälitustegevus Eestis igati kontrollitud."

Teine saatekülaline, vandeadvokaat Oliver Nääs märkis, et Eesti seadusandlus võimaldab jälitada 70 protsendi kuritegude puhul ja kui räägime, et jälitama peaks ainult väga rasket kuritegevust, võiks küsida, miks on see protsent nii kõrge.

Nääs ei olnud nõus, et jälitustegevust viiakse läbi ainult viimase abinõu kaalutlusel.

"See on alati argumenteerimise küsimus, kas on võimalik teha mingeid muid menetlustoiminguid või mitte," lausus ta. "Minu meelest oleme jõudnud ajastusse, kus meil hakkab tekkima selline mugavusjälitus."

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: