"Ühest küljest võiks öelda, et see on punktivõit, aga teisest küljest on see põhimõtteline võit või põhimõtteline arusaamine teineteisest, kus ühel pool on valitsus ja teisel pool üürnike liit ja sundüürnikud. Meil fraktsiooni sees üldiselt on hakatud mõistma, et see raha siiski peaks minema üürnikele," kommenteeris Lenk ERR-ile.

Lenk rääkis, et valitsuserakonnad on talle lubanud, et omandireformi reservfondi raha - umbes 20 miljonit - kasutatakse ainult sundüürnike abistamiseks.

"See on mingis mõttes selline stardiraha, et me saaksime asuda üürnikele tehtud ülekohut heastama ükskõik, millisel moel. Ja see otsus, ma arvan, et tuleb ka," ütles Lenk.

"Meil on suusõnaline vastastikune mõistmine, et kui Keskerakond võidab järgmised valimised ja teeb uue valimisliidu, siis igal juhul Keskerakond seda üürnike kompenseerimise mõtet kuskile laua sahtlisse ei peida," lisas ta.

ERR-i raadiouudiste reporter Indrek Kiisler küsis Lengilt, kas see tähendab seda, et ta läheb valimistele Keskerakonna ridades.

"Kes kelle ridades läheb, seda näitab tulevik," vastas Lenk.

Valitsus otsustas mullu detsembris eraldada omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule 6,75 miljonit eurot.

Juuni alguses oli valitutsuse poolt kirikutele raha andmiseks algatatud eelnõu riigikogus teisel lugemisel, kuid selle katkestasid Keskerakonna enda fraktsioonisaadikud Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman, kes olid vastu raha võtmiseks omandireformi reservfondist.

Valitsus otsustas neljapäeval eraldada Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule 6,75 miljonit eurot järgmise aasta riigieelarvest.

"See raha tuleb välistoetuste kaasfinantseerimise arvelt," ütles Toomas Tõniste valitsuse pressikonverentsil.