LTKH riikliku e-registratuuri ootuses oma tõrkuvat digiregistratuuri enam ei kõpitse
Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) registratuuritöötaja sõnul tuleb digiregistratuuri tõrkumist ikka ette, nii et näiliselt õnnestub patsiendil kauaoodatud eriarstiaeg saada, ent tegelikkuses süsteem aega ei broneeri. Haigla kommuniatsiooniosakond ei pea probleeme suureks ja tõdeb, et peatselt käivituva riikliku digiregistratuuri ootuses pole enam mõtet oma vanasse süsteemi raha juurde pumbata.
Kolme kuu pärast eriarstile aeg saada on nagu lotovõit, sest paljudele spetsialistidele pole üldse vabu aegu pakkuda. Seda enam on pettumust valmistav, kui kauaoodatud aega õigel päeval polegi, sest digiregistratuur, mis broneeritud aega näitas, seda enam ei tunnista.
Just nii juhtus ühe patsiendiga, kes LTKH digiregistratuuri kaudu juunikuus õnnekombel septembrisse eriarstiaja sai. Kolm kuud hiljem, kui hinnaline arstiaeg kätte hakkas jõudma, selgus paraku, et see aeg ei sobi, mistõttu oleks seda vaja muuta. Uuesti digiregistratuuri sisse logides aga patsient oma broneeritud aega enam eest ei leidnud.
LTKH-sse helistades kostis registratuuritöötaja, et selliseid tõrkeid tuleb neil ikka aeg-ajalt ette. Töötaja sõnul on kogenud arstilkäijad töötanud selle vastu välja lahenduse: panevad haigla digiregistratuuris omale aja ja helistavad siis üle, et registratuuritöötaja vaataks üle, kas aeg ikka "jäi külge".
Samas haigla kodulehel hoiatus puudub, et digiregistratuuris pandud aeg ei pruugi tegelikkuses broneeringut tagada, mistõttu tasuks igal juhul aeg telefonitsi panna.
LTKH: põhjus võib olla patsiendis
LTKH IT-osakonna juhataja Merike Künnapuu möönab, et igas veebikeskkonnas esineb aeg-ajalt lühiajalisi tõrkeid, mistõttu on oht, et inimene satub just sel hetkel süsteemi kasutama, kui tõrge esineb. Samas ei võta ta omaks, et kõik tõrked just haigla IT-süsteemi vigadest tulenevad. Vastupidi, IT-juht annab mõista, et patsiendid ise ei oska süsteemi kasutada.
"Tuleb mõista, et digiregistratuuris vastuvõtuaja broneerimisel on alati kaks osapoolt: süsteem ehk digiregistratuur ning selle kasutaja ehk inimene, kes aega broneerib. Igasugune probleem digiregistratuuris aja broneerimisel ei pruugi alati olla tingitud digiregistratuurist, vaid see võib olla seotud ka kasutajapoolse käitumisega, näiteks jätab inimene broneeringu lõplikult kinnitamata, sulgeb brauseri liiga vara või katkeb inimese internetiühendus," kommenteeris Künnapuu.
IT-juhi sõnul on Lääne-Tallinna Keskhaigla IT-osakonna töötajateni jõudnud kaebusi digiregistratuuri probleemide kohta üksnes väga harva. Iseasi, kas registratuuritöötajad, kelleni patsientide kaebused süsteemirikete kohta jõuavad, selle oma IT-osakonnale edasi üldse annavad, sest vaevalt, et haiged ise massiliselt haigla IT-töötajaid üles otsima hakkavad.
"Igasse kaebusesse ja ettepanekusse suhtume väga tõsiselt ja alati teeme kõikvõimalikud päringud meie süsteemi, uurimaks, kas viga võis olla meiepoolne. Kuid me ei saa kontrollida teise osapoole tegevust, võrguühenduse ja seadmete toimimist broneerimise ajahetkel," lisas Künnapuu. "Ka meie koostööpartnerid perearstid kasutavad aeg-ajalt meie digiregistratuuri patsientidele eriarsti vastuvõtule aja broneerimiseks, kuid ka nende poolt ei ole tulnud negatiivset tagasisidet ega nurinat."
Künnapuu lisas, et erinevate veebilehitsejatega võib digiregistratuur käituda veidi erinevalt, ent kõige töökindlam on digiregistratuur veebilehitsejate kõige uuemaid versioone kasutades.
Samas möönab LTKH, et nende aastaid tagasi loodud digiregistratuur on nüüdseks ajale jalgu jäänud.
"Oleme kaalunud digiregistratuuri väljavahetamist ja uuele platvormile üleviimist. Samas, üleriigilise digiregistratuuriga tegeletakse praegu aktiivselt ja meile teadaolevalt loodetakse veel käesoleval sügisel jõuda testimiseni. Sellest tulenevalt ei ole meil hetkel mõtet uut digiregistratuuri arendama hakata, kuna see on väga kulukas projekt ning nii või teisiti on tervishoiuteenuse osutajatel kohustus üleriigilise digiregistratuuri valmimisel liituda üleriigilise süsteemiga," põhjendas Künnapuu.
Lääne-Tallinna Keskhaigla digiregistratuur on ajale jalgu jäänud, möönab haigla IT-juht. Kuvatõmmis avalehest.
Riiklik e-registratuur alustab testimist
Üleriikliku digiregistratuuri sünd on toimunud vaevaliselt - haiglad on omavahelise konkurentsi tõttu sellele aastaid vastu töötanud. E-registratuuri arendav tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) lubab, et digiregistratuuri tehniline lahendus valmib järgmise aasta alguseks.
"Praeguste plaanide kohaselt on esimene digiregistratuuriga liidestuv haigla Põhja-Eesti regionaalhaigla. Patsiendi jaoks tervikliku teenuse pakkumiseks on oluline, et teenusega oleks liitunud rohkem kui üks tervishoiuteenuse osutaja. Huvi teenusega liitumise kohta on näidanud üles mitmed haiglad, sh ka Lääne-Tallinna keskhaigla," koinnitas ERR-ile TEHIK-u kommunikatsioonitegevuste koordinaator Monika Soosaar.
Testimise faasi jõuab digiregistratuur juba tänavu oktoobris, nii et haiglad saavad teenuste arendusega siis juba algust teha. Millal süsteem tervikuna käivitub, sõltub Soosaare sõnul juba haiglate endi valmisolekust.
Kõikidesse digiregistratuuriga liitunud tervihoiuasutustesse saab seejärel hakata aegu broneerima keskselt lehelt digilugu.ee.
Toimetaja: Merilin Pärli