Eesti Õliliidu hinnangul tuleks seetõttu kütuseaktsiisi langetada, järgmise aasta eelarves seda aga kavas pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maailmaturu Brenti toornafta hind kerkis teisipäeval 82 dollarini barreli kohta ehk kõrgeimale tasemele alates 2014. aasta novembrist.

Tõusu põhjustas naftakartell OPEC, kes otsustas tootmismahte mitte tõsta.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles, et tõusul pole lõppu näha.

"Prognoosid ütlevad täna nii, et väga suur risk on, et Brenti hind tõuseb üle 100 dollari barrelist. Ja kui nüüd mõelda, et 10 dollarit barrelist on jämedalt 10 senti. Ja kui see hind täna 82 dollarilt barrelist tõuseb 100-le dollarile barrelist, siis see tähendab 20 senti liitri kohta. Sel juhul läheneks hind juba 1.60-le ja see on väga tõenäoline stsenaarium," rääkis Vaht.

Toornafta hind maailmaturul oli aastatel 2011-2014 kogu aeg üle 110 dollari barreli eest, kuid siis oli kütuseaktsiis palju madalam. Akstiis tõusis Eestis jällegi siis, kui nafta hind oli madalal.

Kuna praegu moodustavad maksud kütuse hinnast juba 65 protsenti, võib bensiini 95 liiter peagi maksta üle 1,4 euro, ütles Vaht.

Poliitikud on rääkinud kütuseaktsiisi alandamisest. Kuid järgmise aasta eelarves mitte ühtegi aktsiisimuudatust ei ole. Õliühing soovib loomulikult aktsiisi alandamist.

"Me oleme kohtunud peaministriga ja ka rahandusministriga ja neid mõtteid tutvustanud. Aga samas on ka arusaadav, et neid otsused ei saa tulla üleöö, et sest selle mõju riigieelarvele on ikkagi märkimisväärne," ütles ühingu tegevjuht Magnus Braun.

Rahandusministeerium on arvestanud, et kui viia aktsiis Lätiga võrreldavale tasemele ja eeldada, et Eestist hakatakse taas rohkem tankima, oleks kaotus riigieelarvele 90 miljonit eurot.