Paavst Franciscus maandus Tallinna lennuväljal veidi enne kella 10 hommikul. Lennuki ette rulliti lahti punane vaip, millel võttis paavsti vastu president Kersti Kaljulaid.

Lennujaamas sees toimus ka väike tervitustseremoonia, kus laulsid lapsed. Rahvariietes lastekoor esitas vaimulikku rahvalaulu "Mu süda, ärka üles".

"Aktuaalne kaamera" rääkis aga ühega neljast lapsest, kes tervitas paavsti punasel vaibal kohe pärast presidenti.

Õpilane Mihkel Pakk ütles, et teretas paavsti ja naeratas, et tal Eestis hästi läheks. Paavst poisile midagi ei öelnud, kuid andis talle palvekee. "Poisid said musta ja tüdrukud said valge," rääkis koolipoiss.

Lennujaamast liikus paavst läbi linna Kadrioru presidendilossi. Lossi ees ootasid paavsti riigikogu esimees, ministrid ning diplomaatiline korpus. Kadrioru lossis sees tegi paavst sissekande külaliste raamatusse ning seejärel vahetati kingitusi.

President Kaljulaid kinkis paavstile Jüri Arraku maali ja e-residentsuse komplekti, mis tähendab, et paavst Franciscusest sai 37 647 e-resident. Paavst Franciscus kinkis presidendile samuti maali.

Kadriorus lossist liiguti edasi Roosiaeda, kus mõlemad ka kõne pidasid. Oma tervituskõnes ütles president Kersti Kaljulaid, et meie demokraatia seisab usuvabadusel ja et Püha Tool ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist.

Paavst Franciscus meenutas oma kõnes samuti kannatusi ja katsumusi, mida eestalsed on minevikus pidanud taluma, kui millele vaatamata on Eesti ühiskond viimase 25 aastaga liikunud edasi hiiglaslike sammudega.

Tallinnas Kaarli kirikus kohtumisel eri uskkondade noortega ütles paavst, et kirik peab olema valmis noorte inimeste elusid ja tundlikkust tõeliselt hindama. Paavsti sõnul peab kirik end parandama ning muutuma avatud ja interaktiivseks kogukonnaks.

Kohtudes katoliku kirikult abi saavate inimestega kutsus paavst Franciscus üles hoidma sidet perekonaga ning armastama ja austama üksteist.

Franciscuse külaskäik Eestisse kulmineerus Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud missaga, kuhu kogunes paavsti sõnumist osa saama üle 10 000 inimese.

Paavst viitas missal eestlaste usuleigusele ning kutsus tegutsema eestlaste tagasitoomiseks ristiusu juurde.

"Me peame oma hirmud ületama, oma mugavuse selja taha jätma ja tegutsema, sest tänasel päeval ei pea suurem osa eestlasi end usklikuks," ütles paavst oma kõnes.

"Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust olla eestlased. Te lausa laulate sellest sõnadega "eestlane olen ja eestlaseks jään" ning et "see on uhke ja hää". Kui ilus on seda ühe rahva suust kuulda! Kui ilus on olla vaba ja iseseisev! Mingem siis koos pühale mäele, Moosese mäele, Jeesuse mäele, ja palugem teda – nii nagu ütleb ka selle külaskäigu moto –, et ta ärataks üles meie südamed, et ta annaks meile Püha Vaimu anni, et tunda oma ajaloo igal hetkel ära, kuidas olla vabad, kuidas saada osa headusest ja olla pühad; kuidas võimaldada Jumalal lasta kasvada – siin Eestis ja kogu maailmas – oma pühal rahval, oma preestrite rahval," lõpetas Franciscus oma pöördumise.

Enne Eestist lahkumist kohtus paavst lennujaamas veel põgusalt peaminister Jüri Ratasega. Peaminister rääkis paavstiga põgusalt tema Eesti külastuse muljetest ning maailma kriisikolletes inimeste abistamisest.

"Viimati külastas paavst Eestit 25 aastat tagasi. Koos katoliku kiriku juhiga pööras täna suur osa maailmast silmad Eestile: nägi meie riiki ning kuulis meie saja-aastast lugu, millest leiab palju ilusat ja uhket, aga ka ränki kannatusi võõrvõimude all," võttis Ratas paavst Fransiscuse külastuse tähenduse Eestile kokku.