ERR küsis ÜRO peaassambleel viibivalt Kaljulaidilt, kui kaugel või lähedal on Eesti tänaseks jõudnud eesmärgile saada aastatel 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

"Tundub, et oleme lähedal. Aga kui lähedal, on hetkel saladus, sest meie konkurent (Rumeenia - toim) piidleb silmanurgast, mida teeme," sõnas Kaljulaid.

"Aga miks pandakaru? Kui kusagil maailmanurgas tehakse näiteks ühele miljarditest hiirtest või partidest liiga, siis ei panda seda pahatihti tähele. Aga kui pandakarule liiga teha, siis jääb see meelde ja ületab uudiskünnise," selgitas president.

Presidendi sõnul tuleb kampaania juures silmas pidada, et oleme ammu harjunud sellega, et osaleme rahvusvahelistel militaarmissioonidel nii ÜRO, NATO kui ka Euroopa Liidu omadel ehk teeme n-ö siili-poliitikat ehk oleme okkalised ja tegeleme kaitsesse panustamisega globaalses mõttes.

"Julgeolekunõukogu kampaania käigus oleme tegelenud sama olulise teise teemaga, mida mulle meeldib kutsuda pandakaru poliitikaks. Ehk me kogume sõbralikku tuntust, räägime endast kui digiriigist. Endast kui sellisest väikesest riigist, kes ei kõhkle tõusma püsti ja toimetama globaalsel areenil, olgu selleks siis prügikoristus või julgeoleku teemad julgeoleku nõukogus."

Kaljulaidi sõnul tahab Eesti viia küber- ja digiteemad julgeolekunõukogusse, et rohkem riike võtaks positsiooni, kuidas nemad näevad rahvusvahelise õigusruumi kehtimist küberruumis.

"Meid teatakse kui digiriiki ja see kuvand on suurem kui meie tegelikud saavutused. Aga las see olla. Meile on oluline ka pehme kuvand. Me oleme väikeriik, kes tajub nõrgemate muresid. Mul on hea meel, et ÜRO peasekretär tegi mulle ettepaneku asuda järgmiseks kaheks aastaks kaasesimeheks liikumise EveryWomanEveryChild kõrgetasemelises juhtrühmas. Ja ka see toetab meie ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat."

Kaljulaid tunnistas, et tal on koos välisminister Sven Mikseriga olnud ÜRO peaassamblee raames väga palju kohtumisi.

"Ma loodan, et sellest tuleb Eesti ajaloo rekord kahepoolsetes kohtumistes UNGA-nädalal (ÜRO peaassamblee). Kogu see kampaania on teinud Eetsi positsiooni ja diplomaatia maailmas tugevamaks. Ka meie ettevõtjad saavad sellest kasu. Paljudest koostööprojektidest Aafrikas poleks saanud asja, kui me poleks seda kampaaniat seal teinud."

Kaljulaid nentis, et kui praeguse riigikogu valimiste kampaania ajal on räägitud, et Eestis on liiga palju ametnikke ja et poliitikud on saamatud, siis tema sellega ei nõustu.

"Vaatame, kui palju on meil ühe miljoni elaniku kohta diplomaate ja poliitikuid. Mitte keegi ei usu, et me oleme vaid ühe miljoni rahvas. Ma näen ju, millise hinnaga ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat tehakse. Mis hind on see inimeste tervisele ja peredele. Mina olen küll tänulik meie ametnikele ja poliitikutele, kes on teinud Eesti maailmas suremaks."

Eesti soovib saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020-2021. Eesti saatus selgub 2019. aasta suvel toimuvatel valimistel, kus hääletavad kõik 193 ÜRO liikmesriiki. ÜRO julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt. Regionaalseid gruppe on ÜRO-s kokku viis - Eesti kuulub Ida-Euroopa gruppi ja sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse üks julgeolekunõukogu mittealaline liige. Ühele Ida-Euroopa grupile määratud mittealalise liikme kohale aastateks 2020-2021 kandideerib Eesti samaaegselt Rumeeniaga. Eesti ei ole varem julgeolekunõukogu liige olnud. Rumeenia on nõukokku kuulunud neljal korral.