ERR New Yorgis: Eesti ÜRO-kampaania on lõpusirgel ({{commentsTotal}})

Foto: EBU/ERR

Maailma üks mõjukamaid foorumeid on ÜRO julgeolekunõukogu - mõni võib pidada seda jututoaks, teine aga keskpunktiks, kus otsuseid langetatakse ning kus saab ka diplomaatilisi lahinguid pärisrelvade asemel pidada. Eesti kampaania ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks saamisel on lõpusirgel ning kuidas seda tehakse, käis vaatamas ERR-i korrespondent Maria-Ann Rohemäe New Yorgis.

Paari päeva jooksul oli president Kersti Kaljulaidil ÜRO-s hommikusööke, pressikonverentse ja kahepoolseid kohtumisi. Kõikide peateema ei olnud sugugi julgeolekunõukogu, kuid president kasutas iga võimalust, et Eesti kandideerimisest rääkida. Hääletus on juba juunis ja nüüd on Kaljulaidi sõnul eriti oluline erinevate riikide suursaadikutele meeldida.

"Me näitame nüüd, kui palju on Eesti kampaaniameeskond külastanud erinevaid riike, erinevaid piirkondi, erinevaid regioone, kuidas me oleme tuttavad nende märgisüsteemiga, suudame kasutada kas või nende sõnavara ja žargooni teatud küsimustest kõneledes - kõik see on selles viimases faasis väga-väga oluline," rõhutas president.

ÜRO julgeolekunõukogus on viis vetoõigusega alalist ja kümme kaheaastase ametiajaga valitud liiget. Kriitikute hinnangul ei suuda valitud liikmed julgeolekunõukogus tavaliselt suurt midagi ära teha, sest alalised liikmed lähtuvad riiklikest huvidest ja rullivad neist tihti oma vetoõigusega lihtsalt üle. Riigid, kes on julgeolekunõukogus varem olnud, tunnistavad, et kriitika on õigustatud, kuid see pole sada protsenti tõsi.

"Kui meie olime julgeolekunõukogus, siis tegelesime väga palju Süüriaga, eriti sealse humanitaarolukorraga. Nii et, kuigi poliitilise poole pealt ei tehtud suuri edusamme, siis tegime koostööd teiste nõukogu liikmete Jordaania ja Luksemburgiga ning surusime läbi kõige esimese resolutsiooni piiriülese humanitaarabi kohta. See on midagi, mida saavutasime," meenutas Austraalia suursaadik ÜRO-s Gillian Bird.

"Üks keeruline hetk oli võib-olla siis, kui tegelesime keemiarelvade kasutamisega Süürias. See oli ebameeldiv aeg julgeolekunõukogus, sest alaliste liikmete seas olid suured lahkarvamused ja ma arvan, et me üritasime neid lahendada," rääkis Rootsi poliitikakoordinaator ÜRO-s Joakim Vaverka.

Vaverka sõnul tulebki tihti alaliste liikmete vahelisi lahkarvamusi lahendada. See on eriti oluline praegu, kui rahvusvaheline koostöö on ohus. Lisaks ei ole väiksematel riikidel iga teema kohta oma agendat, mistõttu on neil võimalus tuletada meelde väärtusi. Samuti leiavad ÜRO ametnikud, et valitud liikmete roll on muutunud olulisemaks, sest julgeolekunõukogu tahab oma teemaderingi laiendada.

"Siin kindlasti on just eriti valitud liikmetel värske nägemus, kuidas rahvusvahelist rahu ja julgeolekut käsitleda. Kindlasti on see koht ihaldusväärne, kui need ideed ja nägemused on olemas, millele soovitakse julgeolekunõukogus tähelepanu juhtida," rääkis ÜRO julgeolekunõukogu raporti juht Karin Landgren.

Näiteks soovib julgeolekunõukogu rääkida rohkem kliimamuutustest ja kübervõimalustest ja need on muuseas ka Eesti kampaaniasõnumid.

Riikide diplomaadid ei taha loomulikult ametlikult öelda, kas nad kavatsevad Eesti poolt hääletada või mitte ja isegi, kui nad on sellest salaja märku andnud meie diplomaatidele, siis ei saa me kunagi teada, kas nad pidasid ka tegelikult oma sõna sellepärast, et kogu hääletus on salajane.

"Me väärtustame väga Eesti rolli ja seda tööd, mida nad praegu teevad," kommenteeris Guatemala asesuursaadik ÜRO-s Omar Castaneda.

"Ma arvan, et Eesti panus oleks suurepärane, aga hääletus on salajane ja tavaliselt ei öelda avalikult, keda toetatakse," sõnas Austraalia suursaadik ÜRO-s Gillian Bird, kelle hinnangul on selles kampaaniajärgus lihtsalt oluline teiste riikide esindajatega rääkida ja seda oskavad Eesti diplomaadid hästi teha.

"See on tegelikult riigile hea võimalus mõista probleeme, mis on teistele riikidele olulised ja samal ajal tõmmata tähelepanu oma riigi huvidele ja prioriteetidele ning näidata, et suudate maailmas midagi muuta," lisas Austraalia diplomaat.

"Oletame, et me saame kulutada näiteks Aafrikas pool miljonit, võib-olla miljon eurot, siis selmet, et avada selle eest paar saatkonda, milliseid Euroopa Liit on seal avanud nagunii ja esindab meid, loome meie võrku teist, Aafrika liidritest, ja panustame selle raha hoopis läbi meie digimemorandumi, läbi Aafrika Liidu selleks, et seal hakkaksid arenema digitaalsed süsteemid, mis võimaldavad lõppude lõpuks kaasa aidata nende majandusarengule, aga mis seal salata, meie majandusarengule," rääkis president Kaljulaid.

ÜRO ametnikud rõhutavad, et kui Eesti peaks tõesti julgeolekunõukogusse pääsema, siis tööks tuleb valmis olla alates esimesest päevast.

"Toimingud, korrad ja traditsioonid on julgeolekunõukogu tõhusaks tööks väga olulised. Mitte ükski riik ei taha oma kohta võita ja siis kulutada kolm kuud, et õppida, mis on võimalik saavutada või küsida luba asjade kohta, mille jaoks ei ole vaja luba saada," märkis ÜRO julgeolekunõukogu raporti juht Karin Landgren.

"Ma arvan, et selleks on võimalik ette valmistuda, kui vaadata läbi julgeolekunõukogu päevakord. Sel juhul on enam-vähem selge, mille üle arutletakse. Seega, teatud määral on võimalik ette valmistuda ja seda tuleks kindlasti teha," lausus Rootsi poliitikakoordinaator ÜRO-s Joakim Vaverka.

President Kaljulaidi sõnul teame kampaania tegemise tõttu teiste, eriti kaugemate väikeriikide, muredest oluliselt rohkem kui enne. Need suhtluskanalid jäävad presidendi kinnitusel avatuks ka siis, kui julgeolekunõukogu koha saame.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: