"Välisilm" uuris Rootsi ja Poola kogemusi ÜRO julgeolekunõukokku pürgimisel ({{commentsTotal}})

Foto: EBU/ERR

Mitu Eesti välispoliitika asjatundjat on öelnud, et Eesti pürgimine ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks on asjatu raha ja ressursi raiskamine. "Välisilm" uuris Rootsi ja Poola suursaadikutelt, milline on nende riikide kogemus.

Rootsi lõpetab neljandat korda mittealalise liikme osalust ÜRO julgeolekunõukogus. Varem on riik olnud esindatud aastatel 1957-1958, 1975-1976 ja 1997-1998. Seega paarikümne aastase vahega on Rootsi olnud suure laua taga. Praeguse perioodi ambitsiooni ütles Rootsi välja juba 2004. aastal, kuid reaalne töö algas kümmekond aastat hiljem. Kampaaniaks ülisuuri summasid ei kulutatud, vahendas "Välisilm".

"Kogu eelarve selleks oli 12 miljonit krooni ehk umbes üks miljon eurot. Meil oli kümmekond inimest, kes töötasid kampaaniaga, kuid põhimõtteliselt see lisati meie üldisesse tegevusse," selgitas Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Rootsi kõrval on julgeolekunõukogus Poola, mis on olnud varem esindatud koguni viis korda - aastatel 1946-1947, 1960, 1970-1971, 1982-1983 ja 1996-1997. Poola kaheaastane periood on praegu poole peal. Taotluse tegi riik üheksa aastat tagasi, tõsine kampaania algas kolm aastat tagasi.

"Kulutasime mõned miljonid zlotid, mis oli lisatud välisministeeriumi ÜRO osakonna eelarvesse. Olid ka teised kulutused nagu presidendi, peaministri, teiste valitsusliikmete visiidid, et pidada kampaaniat kogu maailmas. Lõime välisministeeriumis erisaadikute kohad, kes vastutasid oma regiooni eest," rääkis Poola suursaadik Eestis Grzegorz Kozlowski.

Mõlemad lähinaabrid tõstavad esile vajadust osaleda globaalse julgeolekuarhitektuuri ehitamises ja muutmises.

"Peamine põhjus julgeolekunõukogus olemiseks on see, et Rootsi on väike riik, ekspordist sõltuvuses, raske töö tegija ja sõltub vägagi hästi töötavast, multilateraalsest, reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast. ÜRO ja julgeolekunõukogu on selle süsteemi silmapaistvam esindaja. See on peamine põhjus. Arvestades olukorda maailmas, siis on meie lähikonnas palju julgeolekuväljakutseid nagu ka globaalselt. Rootsil on huvi, et ÜRO tegeleks nendega efektiivselt ja sisukalt," põhjendas Eriksson.

"ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatus annab 360-kraadise ülevaate kogu julgeolekuarhitektuurist. Seda esiteks. Teiseks, leiame, et Ida- ja Kesk-Euroopa riigid peavad olema esindatud n-ö eesliinil. Meil on teatud kindel arusaam ohust, mõtteviis julgeolekust selles maailmanurgas ehk NATO idarindel ning seepärast valisime kolm eesmärki: rahvusvaheline õigus, konflikti vältimine ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku uued ohud, sealhulgas küberoht. Kolmas põhjus oli Poola promomine nii politiliselt kui ka majanduslikult," rääkis Kozlowski.

Kriitikute hinnangul ei ole Eestil mõtet julgeolekunõukogusse pürgida, sest seal on ees viis vetoõigusega liiget, sealhulgas Venemaa.

Suursaadikute sõnul on riikidel võimalik julgeolekunõukogus oma teemasid esile tõsta. Eriksson märkis, et koos tegutsedes on mittealalistel liikmetel võimalik olla muljetavaldav jõud.

"Rootsi tõstatas kliimamuutuse ja julgeoleku teemad, nende omavahelise seose. Naiste rolli ja jõustamise seosed julgeolekuga ning ka mitmed regionaalsed konfliktid, mida on tõstatatud vahelduva eduga, kuid vähemalt oleme panustanud arutelusse. Ning mis puutub valitavatesse liikmetesse, siis kui nad tegutsevad ühiselt, on nad muljetavaldav jõud isegi siis, kui alalistel liikmetel on vetoõigus. Kui sul õnnestub teistega koos töötada, siis õnnestub kindlasti saavutada tulemusi," rääkis Eriksson.

"Oleme juba teatud ulatuses oma eesmärgid saavutanud, kuid liikmelisus kestab veel. Esimesel kohal oli Poola jaoks rahvusvaheline õigus ja Krimm, sest see on midagi, millele pidevalt viitame oma tegevuses. Rääkisime sel teemal korduvalt ning oli kolm eriistungit Ukraina olukorra arutamiseks, kus oli kohal ka Poola president," tõi Kozlowski näite Poola eesmärkidest julgeolekunõukogus.

Mõlemad suursaadikud tunnustavad Eesti kampaaniat, nimetades seda hästi organiseerituks ja muljetavaldavaks. Eesti tutvustamisele on aidanud kaasa meie eesistumine Euroopa Liidus, aga ka riigi 100. sünnipäev.

Ometigi tuleb optimismi kõrval olla valmis läbikukkumiseks nagu kogesid soomlased ja rootslased oma püüetes.

"Isegi kui kukud läbi, siis kampaania ise on organisatsioonile hea. Usun, et kogemuse saavutamine valdkonnas, kus sa pole tavaliselt aktiivne, on hea. Sul on kandidaadina vaja rääkida kaugete riikidega teemadel, mis neid huvitavad, millest muidu varem väga ei teakski," kinnitas Eriksson.

Kozlowski on veendunud, et Eestil on suur võimalus saada julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Margus Kolga: põhiline kampaania käib viimasel kahel nädalal

Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaania juht Margus Kolga ütles, et põhiline kampaania nõukogu liikmeks saamiseks toimub viimase kahe nädala jooksul.

"Need riigid, kes on läbinud kampaania, ütlevad, et põhiotsused teevad nad viimasel kahel nädalal," märkis ta ning lisas, et otsus langetatakse tuleva aasta juunis.

Eesti võistleb mittealalise liikme kohale Rumeeniaga. Kolga sõnul on Eesti šansid julgeolekunõukokku pääseda 60:40.

Kolga tõrjus kriitikat, et ÜRO julgeolekunõukokku pääsemise kampaaniale kulutatud raha on maha visatud ja seda võiks rakendada kuskil mujal. Tema sõnul arendab kampaania muu hulgas Eesti välisteenistust, sest aitab viia Eesti kuvandit sellistesse maailma piirkondadesse, kuhu me seni pole jõudnud.

Eestis puhkenud vaidlus ÜRO ränderaamistiku üle ei ole Kolga hinnangul kampaaniat mõjutanud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: