Geoloogiliste uuringute käigus puuritakse pinnasest proov, mida nimetatakse puursüdamikuks. Selleks, et sälitada Eestis saadud proove heades tingimustes, arendatakse välja Arbavere puursüdamike hoidlat.

Kokku on Eesti Geoloogiateenistusel puursüdamikke 145 000 meetri jagu, kuid paljud neist ei ole uuringuteks kättesaadavad, nentis Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo. "Väga suur osa südamikest on ja see Keila ladu on puursüdammike nii täis, et sealt ei saa mitte ühtegi kasti kätte," tõdes Soesoo.

Eesti maapõues leiduv ei huvita mitte ainult Eesti rakendusgeolooge ja geoteadlasi, tänasest töötavad nende kallal Arbaveres ka hiinlased. Sel aastal on keskuses töötanud ka USA teadlased.

Arbaveres on hoiul ka Eesti kaks vanimat säilinud puursüdamikku pikkusega 505 ja 721,5 meetrit, mis puuriti 1937. ja 1938. aastal Jõhvi magnetanomaalia alal.

Lisaks Eesti geoloogiateenistusele hoiustab puursüdamikke Eestis ka Tallinna Tehnikaülikool.