Jõhvi rauaanomaaliat on uuritud ennegi, kuid mitte nii põhjalikult kui praegu. Rauaanomaaliaga on otseselt kokku puutunud orienteerujad, kuna mõnes Ida-Virumaa piirkonnas kompassist abi ei ole.

"Kotinuka piirkonnas on maastikul anomaalia. Seal on nii, et lähed sihile, võtad asimuudi ja kui oled üle sihi, siis näitab kompass jumal teab kuhu, täiesti vales suunas," ütles orienteerija Anne Jundas.

Eesti geoloogiateenistuse tellimusel puurib inseneribüroo Steiger sel aastal Ida-Virumaale kolm rohkem kui poole kilomeetri sügavusele ulatuvat ja kokku ligikaudu pool miljonit eurot maksma minevat auku: kaks Jõhvi ja ühe Uljastele.

"Eestis tegelikult, ma küll nõukogude aega ei tea, vähemalt kaasajal puurimist kuskil ei ole õpetatud. Meil on siin objektil mitu meest, kel on puurimisalane kõrgharidus kuni magistrikraadini välja ja selliseid inimesi Eestist lihtsalt ei leia. Ei ole mitte midagi teha ja nad tuleb siia tuua, selleks, et nad õpetaksid ka meie oma inimesi," rääkis inseneribüroo Steiger juhatuse liige Erki Niitlaan.

Käimasolev puurimine on üle 30 aasta Eesti esimene riiklikult toetatud maapõue uurimine, mis jätkub järgmisel aastal.

"Ilmselt selliseid sügavaid auke tuleb umbes sama palju, neid me rohkem esialgu ei kavanda, aga teiste ressursside jaoks on plaanis teha umbes kolmkümmend puurauku," märkis geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik.

Puursüdamikud viiakse Arbavere hoidlasse, kus neid hakatakse järgmisel aastal põhjalikult uurima. Kahe lähestikku tehtava augu abil loodetakse Jõhvi-alusest maapõuest leida eelkõige infot sealse rauamaagikeha suuruse ja kuju kohta. Uljaste puuraugust tahetakse ammutada lisateavet sealsest polümetalsest anomaaliast eelmiste uuringute põhjal esile kerkinud tsingi koguse kohta.