ERR Riias: seim otsustas avalikustada KGB agentide nimekirjad ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Läti seim otsustas viimasel parlamendivalimiste eelsel istungil, et aasta lõpus avalikustatakse KGB agentide nimekirjad ja operatiivtoimikud. Läti julgeolekuteenistused on olnud materjalide avalikustamise vastu.

Riias saab juba mõnda aega endises KGB majas ekskursioonil käia ning mõelda totalitaarse režiimi aegadele hoone keldris asuvais kinnipidamiskongides. Nüüd otsustas seim, et üldsus vajab ka rohkem teavet nende kohta, kes KGB-ga koostööd tegid ja mida see töö üldse sisaldas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võib-olla on ka mõni minu sugulastest teinud KGB-ga koostööd. Mina seda ei tea. Räägime asjad läbi, teeme salatoimikud lahti ja unustame selle," ütles seimi liige Juris Vilums.

"Veerand sajandit on möödunud. Kui nüüd meie otsust ei tee ja president seadust välja ei kuuluta, läheb veel veerand sajandit... Mis nii üldse saab?!" küsis seimi inimõiguste komisjoni liige Ringolds Balodis.

Ühiskonnas on väga palju KGB materjalide avalikustamise üle arutletud ja oma seisukoha on öelnud ka Läti õiguskaitseorganid.

Nende esindajad leiavad, et dokumentide avaldamisega on jäädud hiljaks, sest nüüd võivad need teha kahju paljudele peredele, kahandada usaldust Läti julgeolekuasutuste vastu ning äratada huvi ebasõbralikes riikides.

"Lätti on jäänud väga väike osa KGB operatiivtöö dokumentidest. Küll aga on meil informaatorite kartoteek 1991. aastast, mil siin veel töötas KGB. Leetu ega Eestisse sellist KGB "koputajate" andmebaasi, mis Balti riikides 1991. aastal oli, pole jäänud," selgitas seimi kodakondsuse ja migratsioonikomisjoni esimees Ritvars Jansons.

"Erinevalt Eestist, Leedust, Poolast, Tšehhist ja Slovakkiast pole lustratsiooniseadust Lätis olnud. Seega lõpuks ometi saame need dokumendid lahti teha. Küll on aga veel segane, mis viisil seda tehakse, mis roll on Läti riigiarhiivil, kuidas need dokumendid selekteeritakse," kommenteeris seimi kaitse- ja siseasjade komisjoni liige Veiko Spolitis.

Teadustöö tegemiseks oli ka varem võimalik arhiividele ligi pääseda, nüüd avaldatakse osa dokumente Läti rahvusarhiivi kodulehel, lisades sinna ka vastavad kommentaarid.

Samuti kehtestas seim neljapäeval presidendi valimise uue korra ehk presidendi üle hääletatakse avalikult.

"Avalik hääletamine seimis presidendi valimise üle on olnud otsustamisel rahva soovil, sest enne seda koguti 10 000 allkirja. Nüüd siis tõepoolest, järgmisel suvel, kui Lätis hakatakse presidenti valima, toimub seimis juba avalik, mitte salajane hääletus nagu põhiseadus seni ette nägi. Läti riigipea on seni olnud ka ainus kõrge ametiisik üldse, kelle üle toimus salajane hääletamine," selgitas Riias viibiv ERR-i korrespondent Ragnar Kond.

Kond rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et lahkuv seim on algatanud väga palju reforme: tervishoiureform, maksureform, haridusreform, ka vene koolide küsimus.

"Iseküsimus on see, kas see kõik jõuab ka rahvani, kas see jõuab nii kiiresti rahvani, et see neil valimistel ka mingit mõju võiks avaldada. Vaadates viimase küsitluse tulemusi, siis valitsuserakonnad eriti populaarsed ei ole," lisas Kond.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: