Läti seim tegi praeguse koosseisu viimasel istungil olulisi otsuseid ({{commentsTotal}})

Läti seim.
Läti seim. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Läti seimi praegune koosseis kogunes neljapäeval viimasele istungile enne laialiminekut ja uue seimi valimisi.

Täiskogu istungi päevakorras olid eelnõu KGB dokumentide internetis avalikustamise kohta, Läti presidendi seimis avalikul hääletamisel valimise küsimus, diasporaa eelnõu, kiirlaenureklaamipiirangud ja veel hulk küsimusi.

Need on tähtsad küsimused, mis puudutavad kogu ühiskonda, märkis spiiker Ināra Mūrniece.

Uus seim valitakse laupäeval, 6. oktoobril.

Seim muutis põhiseadust presidendi valimise osas

Läti seim võttis neljapäeval kolmandal lugemisel vastu põhiseaduse muudatuse, mille kohaselt Läti president valitakse edaspidi seimis avalikul hääletusel.

Muudatust toetas 85 seadusandjat, vastu oli kolm.

Seni oli hääletamine presidendi valimisel salajane.

Põhiseaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2019. Samasugune muudatus tuleb viia sisse veel presidendivalimise seadusesse.

Läti seim piiras kiirlaenude väljastamist

Seim võttis kolmandal lugemisel vastu tarbijakaitseseaduse muudatused, mis piiravad nn kiirlaenude väljastamist.

Muudatuste poolt hääletas 90 saadikut, vastu või erapooltuid ei olnud.

Saadikud tunnistasid rohkem kui 0,07-protsendise päevase krediidikulu ülemääraseks ja hea äritava vastaseks.

Muudatuste kohaselt ei tohi kuni 30-päevane kiirlaen, mis makstakse tagasi korraga, ületada poolt Läti miinimumpalka, st 215 eurot ja seda ei saa pikendada üle kahe korra.

Läti julgeolekupolitsei nimetatakse ümber julgeolekuteenistuseks

Seim võttis kolmandal lugemisel vastu ka riigi eriteenistuste seaduse muudatused, mis muuhulgas nimetavad julgeolekupolitsei ümber riigi julgeolekuteenistuseks.

Seimi pressiteenistusest öeldi BNS-ile, et muudatused võeti vastu kõigi kolme riigi julgeolekuorgani - põhiseaduse kaitse büroo, sõjaväeluure ja julgeolekupolitsei töö täiustamiseks.

Riigi julgeolekuteenistus on üks kolmest vastuluure, põhiseadusliku korra, majandusjulgeoleku, riigisaladuse kaitse, kohtueelse uurimise, terroritõrje ja riigi kõrgeimate ametikandjate turvamisega tegelevast asutusest.

Nimemuutus tulenes vajadusest muuta selle nimi sarnasemaks teiste demokraatlike Euroopa riikide sisejulgeolekuteenistuste nimetustega ja eristada see selgemalt politsei ülesannetest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: