"Ma arvan, et esmaspäeval me veel 1,4 eurot liitri eest ei näe. Piltlikult on vesi paisu taga ja paisu äärt tõstetakse konkurentide poolt üles. See on kannatuste pais. Ühel hetkel kannatus katkeb ja vesi voolab üle ääre," rääkis Vaht reedel Vikerraadio saates Uudis+.

Vahti sõnul on toornafta hind maailmaturul pidevalt kerkinud ja jõuab oktoobrikuu lõpus 90 dollarile barreli eest ning jõuludeks kerkib see suisa 100 dollarile.

"Loogika on lihtne: kui kütust palju, siis hinnad langevad. Nii juhtus 2014. Aga 2016. aasta novembri lõpul otsustasid OPEC-i liikmed tootmist kärpida ja 2017. aasta esimese poolaasta jooksul avaldusid selle otsuse mõjud," selgitas Vaht.

Praegust ja eesootavat hinnatõusu mõjutavad tema sõnul Iraan ja Venezuela.

"USA president Donald Trump on otsustanud panna Iraanile taas sanktsioonid ja need rakenduvad 4. novembril. Teine põhjus on Venezuela majanduse ja naftatootmise kokkukukkumine. Kaheldakse tugevalt, kas vaba tootmisvõimsust on nii palju, mis suudaks Iraani ja Venezuela kõrvalejäämist korvata ehk kütust jääb vähemaks," märkis Vaht.

Kui naftabarreli hind kerkib 100 dollarile, tähendab see Vahti hinnangul Eestis bensiiniliitri hinda ca 1,55 eurot.

"Ajalooline rekord oli juulis 2008, kui toornafta hind kerkis 147 dollarini barrelist. Pärast seda see muidugi kukkus alla palju. Aga kui nüüd kerkiks hind uuesti 147 dollarile, tähendaks see Eestis kütuseliitri hinda 1,8 eurot."

Vahti sõnul on bensiini tarbimine vähenenud aastaid ja väheneb edasi.

"Inimesed on üha enam hakanud mõtlema CNG-le (keskkonnasäästlik surugaas - toim ). Kui bensiinimootor võtab 100 kilomeetri kohta seitse liitrit ja võimsamatel autodel 14 liitrit, siis tähendab see rahaliselt 100 kilomeetri läbimiseks 10-20 eurot. Aga CNG autodel on see alla kolme euro. Kes vähegi on nutikam, ostab endale CNG mootoriga sõiduki juba täna."

Vaht lisas, et ka Euroopa Liit toetab CNG ja LNG (veeldatud maagaas - toim) üha suuremat kasutamist ja vastava infrastruktuuri rajamist ning sellele tuleb mõelda ka Eestis.

"Üha enam tõmmatakse diislimootorite tootjate kõri koomale uute CO2 vähendamise nõuetega. Kõik tugineb Pariisi kliimaleppel, millega soovitakse hoida kliimasoojenemist kahe kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga."

Vahti sõnul on maailmas täna sõiduautosid ca üks miljard, aastaks 2040 prognoositakse, et kaks miljardit.

"Kui autode arv kahekordistub ja me tahame samal ajal emissioone vähendada 60 protsenti, siis saab seda teha ainult alternatiivsete kütustega. See tähendab karmimaid meetmeid ja selletõttu on ettevõtjad loobunud diislimootorite arendamisest," märkis Vaht.

Reedel oli enamikus tanklakettides bensiin 95 liitrihind vahemikus 1,379 kuni 1,399 eurot.