Ratas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kütuseaktsiisi poliitika oli eelarveläbirääkimisel kõne all, et viia diislikütuse aktsiis näiteks sellisele tasemele nagu Leedus.

"Riigieelarvele tähendaks see ca 100 miljonit eurot. Tänane valitsus ostustas 2016. aasta lõpus, kui tulime ametisse, et selle aasta alguses aktsiistõus jääb ära. See jäi ära, aga kas see on piisav leevendus, ma arvan, et kindlasti mitte. Eks neid arutelusid tuleb jätkata ja järgmine kord, kui neid arutelusid minu meelest saab jätkata, on riigieelarvestrateegia 2019 kevadel," lausus Keskerakonna esimees.

Seeder märkis, et praegu tuleb mõelda sellele, kuidas järgmiste sammudega pehmendada praegust kütusehinnatõusu.

"Koalitsioonis me ei ole mingisugusele kokkuleppele tänaseks jõudnud, aga eks me kindlasti arutame. Kui me leiame lahendused, et on võimalik langetada ka kütuseaktsiisisi, nii et see ei tekita riigeelarvesse auku või nii, et me ei maksusta midagi jälle kunstlikult uue maksuga, ei tekita uusi probleeme ja segadust, siis loomulikult oleme meie valmis ka sellist ettepanekut kaaluma väga tõsiselt," sõnas Seeder.

Kolmapäeva lõunaks olid kõik suuremad kütusemüüjad tõstnud bensiini 95 ja diislikütuse liitrihinna üle 1,4 euro. Novembris on oodata diislikütuse kahesendilist hinnatõusu, sest siis alustavad tanklad arktilise diislikütuse müüki.