Tema lähima rivaali, vasakpoolse Fernando Haddadi poolt hääletas 28 protsenti valimas käinuist.

Kuna Sotsiaalliberaalse partei kandidaat Bolsonaro ei kogunud otsevõiduks vajalikku 50 protsenti häältest, seisab temal ja Haddadil 28. oktoobril ees teine valimisvoor, mille tulemusi on arvamusuuringute kohaselt raske ennustada, sest teiste kaotajate hääled lähevad peamiselt Haddadile.

Ühtekokku oli presidendivalimistel 13 kandidaati.

Bolsonaro kurtis tulemuste selgumise järel rikkumisi, mis ei võimaldanud tal juba esimeses voorus triumfeerida.

"Ma olen kindel, et kui seda poleks juhtunud, oleksime vabariigi presidendi nime teada saanud juba täna," lausus 63-aastane maaväe erukapten Bolsonaro Facebooki videopöördumises.

Bolsonaro pooldajad on valijad, kes on väsinud Brasiiliat aastakümneid juhtinud suurparteide korruptsioonist, riiki vaevavast ebavõrdsusest ja kuritegude arvu kasvust.

Bolsonaro tahab kuritegevust välja juurida agressiivselt. Ta on ülistanud Brasiiliat 1960.-1980. aastatel valitsenud sõjaväevalitsust ning lubab legaliseerida relvakandmisõiguse.

São Paulo endine linnapea Haddad asus võistlustulle valimiskampaania lõpusirgel. Ta sai Töölispartei kandidaadiks siis, kui kohus otsustas, et riigi üks populaarsemaid poliitikuid, ekspresident Luiz Inácio Lula da Silva ei saa ise kandideerida ja peab minema korruptsiooni ja rahapesu eest vangi.

Kui Lula toetusega Haddadil õnnestub presidendivalimiste teine voor võita ja saada presidendiks, siis saab Lulal olema riigi juhtimises keskne roll. Vähesed usuvad, et Lula peab olema vangis kogu oma 12-aastase karistuse aja.

Praegune president Michel Temer, kes sai riigipeaks Dilma Rousseffi tagandamise järel, on teatanud, et ei kandideeri oktoobris uuesti riigipeaks.