Bolsonaro lubas jõulisi samme kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ({{commentsTotal}})

{{1546408380000 | amCalendar}}
Brasiilia president Jair Bolsonaro (vasakul) ja eelmine president Michel Temer.
Brasiilia president Jair Bolsonaro (vasakul) ja eelmine president Michel Temer. Autor/allikas: Zuma Press/Scanpix

Brasiilia paremäärmusluses süüdistatud president Jair Bolsonaro kuulutas teisipäeval ametisseastumiskõnes välja ristikäigu kuritegevuse, korruptsiooni ja vasakpoolse ideoloogia vastu.

Järgmiseks neljaks aastaks Ladina-Ameerika suurima riigi juhtimise üle võtnud Bolsonaro ütles kongressi ees peetud inauguratsioonikõnes, et Brasiilia "alustab enda vabastamist sotsialismist ja poliitiliselt korrektsusest".

Uus riigipea kutsus sõlmima "tõelist riiklikku kokkulepet" Brasiilia seisakus majanduse taastamiseks "ideoloogiliste eelarvamusteta".

Bolsonaro taunis kõnes korduvalt vasakpoolset ideoloogiat, mis on tema sõnul süüdi riigi hädades. Brasiilia "muutub taas ideoloogilistest kammitsatest vabaks riigiks", lausus ta.

63-aastane endine dessantväelane ja kauaaegne parlamendiliige pälvis kiire õnnitlussõnumi USA presidendilt Donald Trumpilt, kellega teda ühendab sarnane poliitikategemise stiil.

"Õnnitlused president Jair Bolsonarole suurepärase ametisseastumise kõne puhul - USA on koos teiega," kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Twitter.

Bolsonaro ütles vastuseks: "Ma tõesti hindan teie julgustavaid sõnu. Üheskoos toome Jumala kaitse all meie rahvastele heaolu ja progressi".

Esmaspäeval ütles Bolsonaro, et "toob poliitika, mis erineb täielikult sellest, mis tõi Brasiiliale korruptsiooni ja saamatuse".

63-aastane Bolsonaro võitis oktoobris valimised kindla edumaaga 2003.-2016. aastani võimul olnud, kuid arvukates korruptsiooniskandaalides lõpetanud vasakpoolse Töölispartei kandidaadi Fernando Haddadi ees.

Töölispartei sümboliks tõusnud ekspresident Luiz Inácio Lula da Silva on korruptsiooni eest vangi mõistetud. Dilma Rousseff, kelle ta endale järglaseks valis, kõrvaldati 2016. aasta augustis eelarveandmetega manipuleerimise eest parlamendi otsusega ametist.

Bolsonaro võtab presidendiameti üle paremtsentristilt Michel Temerilt, kes sai presidendiks pärast Rousseffi, kuid ei suutnud hädavajalikku eelarvereformi läbi viia ja lõpetas Brasiilia kõigi aegade ebapopulaarseima riigipeana.

Bolsonaro valijad loodavad, et nende president teeb kõike paremini.

Ta on lubanud olla kõigi 210 miljoni brasiillase president ning tema kampaanialubaduste hulka kuuluvad korruptsiooni ja kuritegevuse väljajuurimine ning Brasiilia protektsionistliku majanduse avamine vabaturule. Majanduse huvid on ta lubanud seada ülemaks keskkonnakaitsest.

Juba enne ametisse astumist kuulutas ta Twitteris, et annab välja relvaseadust leevendava määruse, et "head" kodanikud saaksid kurjategijaid relvadega eemale peletada.

Haridusminister teeb lõpu koolides ja ülikoolides "marksistliku pahna" õpetamisele, lubas Bolsonaro Töölispartei ideoloogiale viidates.

Oodata on ka senisest jõulisemat välispoliitikat, mis tähendab, et vasakpoolsed riigid Venezuela, Kuuba ja Nicaragua sõprade hulka küll ei kuulu.

Brasiilia uus president raskendas põlisrahvaste maade piiritlemist

Bolsonaro väljastas kolmapäeval määruse, millega tehakse põliselanike maade piiritlemine sisuliselt võimatuks.

Presidendi esimesel ametipäeval allkirjastatud korralduse järgi antakse põlisrahvaste maade piiritlemise ülesanne üle justiitsministeeriumilt põllumajandusministeeriumile.

Bolsonaro lubas seda teha ka oma valimiskampaanias. Tema valitsuse põllumajandusminister on Tereza Cristina, kes on parlamendis silma paistnud põlisrahvaste taotluste tõrjumisega.

Põlisrahvaste aktivist Sonia Guajajara ütles, et presidendi määruse eesmärgiks on kaotada Brasiilia hõimude õiguslik kaitse.

Valimiskampaanias lubas Bolsonaro ka, et tahab tühistada piiritlemisotsused, mille eelnevad valitsused on teinud.

Otsus mõjutab samuti quilombola kogukondi, kes on kunagiste põgenenud orjade järeltulijad.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: