Algasid Sindi paisu lammutustööd ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Algasid Sind paisu 10 miljonit eurot maksvad lammutamistööd. Pais asendatakse tehiskärestikuga, mis ehitatakse nii, et kalad saavad liikuda üles- ja allavoolu. Pais seda ei võimaldanud ja seetõttu oli paljude kalaliikide seisund halb.

1834. aastal valminud Sindi paisu on aastasadade jooksul mitu korda ümber ehitatud, praeguse kuju sai see 1976. aastal. Pais asub Natura 2000 nimekirja kuuluva Pärnu jõe lõigul, mis on lõhe, jõe- ja meriforelli ning harjuse kudemis- ja elupaigad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Et teha algust peaaegu hävinud lõhepopulatsiooni taastamisega, ostis riik eraomanikult paisu juba 2015. aastal, aga vaidlused rajatise lammutamise vajalikkuse üle olid ägedad ja aeg muudkui läks. Aga kevadel toimus riigihange ja nüüd on GRK Infra lammutamisega algust teinud. Tööd algasid neljapäeval ja osa paisust on juba 30 sentimeetrit madalam.

"Keegi ei teadnud enne, kui tugev see betoon on. Neljapäeval tehti katsepäev ja läks oodatust paremini. Poole paisu ulatuses loodame saada kuskil kolme nädala jooksul maha. Sõltub, kuidas ilmataat meil võimaldab tööd teha," rääkis keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur

Võimas hüdrauliline vasar saab Nõukogude perioodil valatud betooniga hästi hakkama.

"Tee ehitati kõigepealt valmis ja nüüd ta niimoodi siksak edasi-tagasi liigub, võtab kiht kihi haaval maha ja samal ajal koristab oma liikumisteed madalamaks, et see siia alles ei jää ja veega kaasa ei lähe, see koristatakse ka ära," lisas Tammur.

Kevadel algab looduslähedase kärestiku rajamine. Kärestik võimaldab kalade üles- ja allavoolu rände, samuti on kärestiku kujundamisel arvestatud, et see sobiks süstaslaalomi harrastajatele. Kallaste kujundamisega luuakse eeldused puhkealade väljaehitamiseks. Paisu avamisel avaneb kaladele praeguse 14 kilomeetri asemel ligi saja kilomeetri pikkune jõelõik, peale selle Pärnu jõe lisajõed.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: