Pool Sindi kärestikust on veel ehitada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sindi paisu asukohas sai valmis see osa kärestikust, kus on jõe voolusäng, ja jõgi suunati kärestikule. Ehitustööd kestavad veel ligi pool aastat, sest kärestiku ehitus jõe Sauga poolel jätkub, seejärel rajatakse kalade kudealad ja tehakse haljastus- ja korrastustööd.

Kärestiku tööpõhimõte on, et madalvee perioodil koondub kogu jõe vooluhulk Sindi poolsesse madalvee voolusängi ja vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle ujutama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegu on veetase madal ja kärestik tundub ülearu massiivne, aga arvestada tuleb sellega, et kärestikult peab läbi mahtuma ka kevadine suurvesi ümberkaudseid elamuid ja ettevõtteid üle ujutamata.

Kalade ränne kudealadele on tagatud, aga jõgi on endisest palju kitsam.

"See, et ta kitsam on, tähendab seda, et igasuguse vooluhulgaga on siin vesi olemas. Isegi kui vesi jääb väga väikeseks, näiteks suvel väga madala veeseisuga, kui üle paisu nirises siin mõnesentimeetrine veekiht, siis siin on alati olemas vähemalt poolemeetrine vesi, mis tähendab seda, et kõik kalad saavad siin alati ujuda edasi-tagasi. Lõhekalale sobib see väga hästi. Lõhel, kui ta oskaks võrrelda, siis tal oleks väga hea meel, kui ta siia ujuma tuleb," rääkis ehitusjärelevalve kalastikuekspert Tauno Jürgenstein.

Kokku elab Pärnu jões vähemalt 35 kalaliiki, kes on jõe püsiasukad või jõuavad siia regulaarselt merest. Kõik need kalad ootasid ammu, millal Sindist saab edasi liikuda.

"Kes on parema ujumisvõimega kalad - lõhe, meriforell, vimb -, nemad panevad keskelt, nemad eriti teed ei pea otsima. Kes on kehvema ujumisvõimega nagu luts, karpkalalased, linask, latikas, säinas, jõesilm, nemad otsivad teed kaldaäärtest ja servadest, kus vool on aeglasem," selgitas ihtüoloog, maaülikooli õppejõud Rein Järvekülg.

"Praegu on veel ehitada pool kärestikust. On valmis madalvoolusängi ehk põhivoolusängi osa, aga on ehitada suurvee ajaks kogu kärestik Sauga pool. Plaanime lõpetada järgmise aasta suvel, kui saavad valmis kudealad alavoolus ja lõpetame haljastus- ja korrastustööd," rääkis GRK Infra projektijuht Enar Viljamaa.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: