Erakonnad ei toeta Isamaa ideed tõsta kaitsekulud 2,5 protsendini
Isamaa plaanib valimiskampaania raames lubada kaitse-eelarve tõstmist 2,16 protsendilt 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Teised parteid on mõtte suhtes pigem skeptilised.
Erakond Isamaa keskendub järgmistel valimistel ühe suure teemana kaitsekulutustele. Kaitseminister Jüri Luik ütles välja erakonna seisukoha, et kaitsekulutused võiksid tõusta 2,5 protsendi peale SKPst, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükki koostav Aivar Riisalu aga leiab, et seda teemat ei tasuks valimisvõitlusesse viia.
"Ühiskonnas on olemas ka terve rida teisi probleeme, mis kõik nõuavad raha, eelkõige sotsiaalsed. Selle tõttu ma arvan, et selle debati avamine on natuke populistlik ja seda ei saa lõpuni heaks kiita. Kuna meil täna otsest sõjalist ohtu ju tegelikult ei ole. Ma arvan, et me oleme täna olukorras, kus me võiksime jääda selle traditsiooni juurde, et 2 protsenti pluss vastuvõtva riigi kulud, ühiskondlik kokkulepe tugevalt kõikide erakondade poolt siin taga ja ärme seda valimisvõitlusesse vii," arvas Riisalu.
Välisministri ja sotside juhatuse liikme Sven Mikseri hinnangul tooks see kaasa maksukoormuse tõusu. "Kui ilma teiste eluvaldkondade rahakotti puudutamata tõsta kaitsekulutusi poole protsendi võrra, siis paramatult peab tähendama ka üldise maksukoormuse tõsmist poole protsendi võrra SKTst. See tuleb omakorda tõlkida konkreetseteks maksumuudatusteks. Kindlasti ettepaneku sõnastaja on kohustatud sõnastama oma ettepaneku, selles osas millist maksuliiki, mil määral tõsta, et see täiendab tulu eelarvesse tõsta," rääkis Mikser.
Reformierakonnal kindel seisukoht praegu puudub. Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots ütles, et nemad sellele otseselt vastu ei ole.
"Me oleme arutanud seda küsimust. Vastuväited ei ole olnud. See pole järgmise aasta küsimus. See tuleb päevakorda pärast riigikogu valimisi uue koosseisu poolt. Igaljuhul Reformierakond pole seda maha matnud ega kritiseerinud, me saame väga hästi aru sellest julgeolekuolukorrast, mis praegu on," sõnas Laaneots.
EKRE on plaani suhtes samuti skeptiline ja leiab, et on prioriteetsemaid kohti, kuhu raha paigutada - näiteks pensionid, infrastruktuur ja ka ravijärjekorrad.
Toimetaja: Aleksander Krjukov