"Kui me ei kavatse nt Iisraeli eeskujul pikendada ajateenistust 2-3 aastani, siis on üsna raiskajalik õpetada ajateenijaid mitme kuu jooksul välja vaid selleks, et neid seejärel paari kuu jooksul kuskil piiri peal valvuritena kasutada – ja siis kogu sedasama protsessi uuesti alustada," kirjutas Kuimet sotsiaalmeedias.

Ta selgitas, et ajateenistus on eelkõige kuluefektiivne mudel reservüksuste ettevalmistamiseks selleks, et kriisi või sõja korral oleks võimalik kaitseväe suurust hüppeliselt kasvatada. "Kõik muud eesmärgid – eriti aga ajateenijate kasutamine rahuaegseks 24/7 teenistuseks või muud moodi "odava" tööjõuna – on tegelikult väheefektiivsed ja töötavad üldjuhul vastu ka ajateenistuse mainele," sõnas Kuimet.

Kuimet tõstis esile, et Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükki koostava Aivar Riisalu järgi on ajateenijate piirile saatmine täna riigikaitse kõige märgilisem ja põletavam küsimus, aga kaitsekulude suurendamine on aga valimiseelne populism.

Riisalu arvas nimelt, et kaitsekulude tõstmine 2,5 protsendini ei ole mõistlik ja vajalik ning kutsus üles seda teema valimisvõitlusesse viimast.

"Ühiskonnas on olemas ka terve rida teisi probleeme, mis kõik nõuavad raha, eelkõige sotsiaalsed. Selle tõttu ma arvan, et selle debati avamine on natuke populistlik ja seda ei saa lõpuni heaks kiita. Kuna meil täna otsest sõjalist ohtu ju tegelikult ei ole. Ma arvan, et me oleme täna olukorras, kus me võiksime jääda selle traditsiooni juurde, et 2 protsenti pluss vastuvõtva riigi kulud, ühiskondlik kokkulepe tugevalt kõikide erakondade poolt siin taga ja ärme seda valimisvõitlusesse vii," kommenteeris Riisalu Isamaa vastavat ettepanekut.

"Kui täna otsest sõjalist ohtu ei ole, siis milleks üldse sõjaväestatud piirivalvest vaja rääkida?" küsis Kuimet.

"Kui valimisprogrammi kavatsetakse sisse kirjutada juba detailsed juhtnöörid selle kohta, milline kaitseväe üksus hakkaks ajateenijatele andma piirivalvelist väljaõpet, siis loodan seal näha ka sama detailseid selgitusi selle kohta, et millised kaitseväe sõjaaja reservüksused nende "piirivalvurite" tõttu mehitamata ja välja õpetamata jäetakse," ütles Kuimet veel.

"Samuti tahaks näha arvutusi selle kohta, et kui mitut ajateenijat kokku on vaja selleks, et ühteainsat ajateenijat 24/7 piiril hoida? Kui suure efekti see annab lisaks PPA tänastele kutselistele piirivalvuritele, eriti olukorras, kus see ajateenijate seltskond hakkab ig-aastaselt vähemalt kahel korral vahetuma? Kui palju see lõbu siseturvalisuse eelarvele maksma läheb? Või tulevad need ajateenijate "piiri peal hoidmise" kulud samuti kaitsekulude põhjatust kaukast?," lausus Kuimet veel.

Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatüki keskseks lubaduseks saab sõjaväestatud piirivalve taastamine nii, et ajateenijad suunatakse pärast sõduri baaskursust piiripraktikale ehk reaalselt piiri valvama.