Kontol seisev raha ootab massiivse viljapettuse ohvrite nõudeid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Veerandsada heauskset põllumeest langesid mitme aasta eest kuritegeliku ühenduse pettuse ohvriks, kuid enamikul neist polnud enne ETV saate "Pealtnägija" eetrisse minekut aimugi, et osa kurjategijatelt kätte saadud rahast ootab nõudjaid.

Kokku oli kriminaalasjas 13 süüdistatavat, kuid ninameesteks oli neli Lõuna-Eesti meest: Patrick Mürk, Peeter Kutsar, Alar Kõiv ja Vahur Sõõro, kelle all oli hulk vähemtähtsaid mutrikesi.

Pettuse anatoomia oli tegelikult lihtne. Põllumeestele lubati turuhinnast natuke kõrgemat tasu, vili veeti kiiresti ära ja arve lubati tasuda kahe nädalaga, kuid siis kaoti orbiidilt.

Varastatud vili müüdi suurtele kokkuostjatele, kellele farmerid oleksid tavapäraselt ise müünud. Fassaadina kasutati suurt hulka eri firmasid, mille vahel raha korduvalt liigutati

Valvekaamera kaadritest on näha kümneid ja kümneid esmapilgul täiesti argiseid episoode, kuidas peategelased ja ka nende jooksupoisid – raha automaatidest ja pangakontoritest välja võtavad.

Suur osa rahast elati lihtsalt maha. Reisiti, pidutseti, mängiti laia lehte. Kriminaalset tulu taheti legaliseerida ka läbi kinnisvara - Kõiv ja Mürk ehitasid musta rahaga Tartu külje alla kaks maja.

"Ehitas eramu valmis ja võõrandas selle ja siis ostis uue krundi ja hakkas uut maja ehitama, et nii-öelda kuritegelikul teel välja petetud raha paigutas siis kinnisvarasse. Kui õnnestus see maha müüa, siis tekkisidki nii-öelda talle legaalsed vahendid. Sõna otseses mõttes rahapesu," selgitas prokurör Margus Lepp.

2017. aasta alguseks oli politseil ja prokuratuuril viljapettuse grupeeringust pilt ees ning nad võeti kinni. 21. jaanuari hommikul peeti kinni seitse meest. Läbiotsimiste käigus tuli peidikutest välja hulgaliselt ehteid, aga näiteks Peeter Kutsari ema riidekapist ka 57 000 eurot sularaha.

Ühtekokku saadi kätte 120 000 eurot sularahas ning aresti ka autosid ja pooleliolev maja Tartu külje all, mis oli ehitatud rahapesu eesmärgil.

Kohtualused küll ei tunnistanud täielikult oma süüd, kuid läksid kõik kokkuleppemenetlusse, mille põhjal pandi kaks peategelast Mürk ja Kutsar, kellel olid varasemad karistused all, vastavalt viieks ja neljaks aastaks vangi. Teised grupi liikmed said tingimisi.

Teist korda pügada

Lugu võiks siin kohal õnnelikult lõppeda, kuid paraku järgnes negatiivne epiloog. Kohtuotsus langetati mullu novembris ja erinevate väiksemate vaiete tõttu jõustus tänavu veebruaris. Osad ohvrid kuulsid sellest üldse nüüd esimest korda "Pealtnägijalt".

Need, kes olid kursis, ootasid, millal kurikaeltelt konfiskeeritud vara ohvrite vahel jagatakse.

Ehkki kätte saadi umbes 200 000 euro väärtuses vara, mis katab alla poole kogukahjust, selgub, et seda ei jagata täitemenetluses kannatanute vahel automaatselt ja proportsionaalselt, vaid raha peab minema ise kohtutäituri abil küsima. Ja siin kehtib põhimõte "kes ees, see-mees".

Kohtutäitur Risto Sepp ütles, et põhimõtteliselt on tegu võidujooksuga. "Kui sa tõesti tahad, et sinu kasuks välja mõistetud raha saaks kas täielikult või osaliselt kaetud, siis mida kiiremini sa endale täituri otsid ja täitemenetluse algatada, seda suurem on tõenäosus, et selle raha kätte saad."

Isegi asja menetlenud politseile ja prokurörile tuleb selline võidujooks üllatusena. "Ahsoo," ütleb prokurör Margus Lepp, mille järgneb pikk paus.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik ütles, et oleks eeldanud, et raha jaguneb proportsionaalselt kannatanute vahel.

Suur osa kannatanuid, kellega "Pealtnägija" rääkis, ei tea kahjude hüvitamisest midagi. Nad ootavad siiani, millal neile midagi laekuks. Telesaate meeskond saab kontakti mõne põllumehega, kes teadis mängureegleid, ootas õiget päeva, asus kohe kohtutäituri abil survestama ja on tänaseks oma kahju täies ulatuses kätte saanud.

Rahandusministeeriumi andmetel on riigi tagatiskontodelt viljapettuse kannatanutele välja makstud 78 000, ülejäänu ootab nõudjaid, mis nüüd pärast telelugu vallandab ilmselt võidujooksu.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Kai Härmandi sõnul ei peagi kohus selgitama seda, mis põllumees saab edasi teha – inimene peab seda ise teadma.

"Ega siin kannatanu positsioon ei erine ühe nii-öelda tavainimese positsioonist kuidagipidi. Kui meil on üksikvanemad, kes suudavad minna kohtutäituri poole elatise nõuetega pöörduda, siis ma arvan, et Eesti põllumees on ikkagi täiesti tark ja haritud inimene. Ta teab, kuidas ja milliste meetmetega tal on vaja tegutseda, et oma äri ja muu hulgas siis ka võlglastega toime tulla," kommenteeris asekantsler.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV, "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: