Pöördtõendamise või tagasipööratud tõendamise kohustus näeks ette, et suuremahuliste tehingute puhul tõestatakse pangale ära tehingus kasutatud raha päritolu.

Rahandusminister Toomast Tõniste ütles ERR-ile, et tegemist oleks väga tõhusa heidutusmeetmega rahapesu tõkestamisel.

" Selle tulemusel oleks isikul, kes üritab Eesti finantssüsteemi kaudu raha pesta, reaalne oht oma varast ilma jääda," lausus Tõniste.

Ta lisas, et tegemist on siiski olulise muudatusega, mis vajab veel põhjalikumat arutelu. "Järgmiseks paneme valitsusele esitamiseks kokku eelnõu ja seletuskirja lõpliku teksti, mida teeme koostöös kolleegidega teistest asutustest," lisas Tõniste.

Küll aga ei räägitud komisjonis rahapesu uutest trahvimääradest, mis vastaksid ka tegelikult kuritegelikul teel saadud kasu suurusele.

Riigikogu tõstis küll aasta eest juriidilistele isikute finantsalaste rikkumiste trahvi ülemmäära 32 000 eurolt 400 000 eurole, kuid finantsinspektsiooni hinnangul on seda vähe.

"Valitsuskomisjon ei otsusta rahatrahvimäärasid, need otsustab lõpuks riigikogu. Meie ettepanek on olnud tõesti võtta kasutusele direktiivis sätestatud määrad, et mis kõige rangemana on näiteks kümme protsenti aasta käibest. Arvan, et see käibepõhine karistusmäär oleks väga kohane heidutamiseks," rääkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Sellise trahvimäära juures oleks näiteks Danske Banki Eesti filiaali teoreetiliselt saanud karistada miljarditesse eurodesse ulatuva trahviga, kuna rahapesu toimepanemisel liikus läbi panga 200 miljardit eurot.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et suurte rahapesu juhtumite puhul on oluline riikidevaheline koostöö, mis näiteks Venemaa puhul on keeruline.

Käimasoleva Danske Banki kriminaalmeteluse kohta saab prokuratuur anda uut teavet alles aasta lõpus.

Komisjon esitab veel sel kuul valitsusele ettepanekud rahapesu tõkestamise meetmete osas ja edastab riigiprokuratuuri ülevaate Danske Banki juhtumi kohta.