Eurosaadikud: rahapesu osas on järelevalve ebapiisav
Euroopa Liidus on rahapesu järelevalve olnud siiani eelkõige iga riigi enda vastutus. Euroopa pangandusjärelevalve ametis Londonis töötab kaks inimest, kelle põhitöö on rahapesu vastase võitluse koordineerimine. Brüsselile tundub üha enam, et see ei ole piisav.
Viimastel aastatel on rahapesu trahve saanud mitmed suured Euroopa pangad, suuremahuline Danske juhtum maandus justkui kirss Euroopa rahapesu probleemide tordile, vahendas "Välisilm".
Rahapesuvastaseid seadusi ja infovahetust on aastate jooksul tõhustatud, probleem näib olevat aga jätkuvalt eelkõige seaduste täitmises, nappides ressurssides ja väikestes karistustes.
Euroopa Parlamendi finantskuritegude ja maksudest hoidumise komisjoni esimees Petr Ježek: "Ma kardan, et situatsioon on näidanud, et me vajame uut organisatsiooni, mis tegeleks rahapesu järelevalvega Euroopa Liidu tasemel. Meil on pankade ja finantssüsteemi usaldusväärsuse järelevalve üldiselt, aga meil ei ole seda rahapesu küsimustes ja näib, et seda on samuti vaja."
Euroopa Parlamendi liikme, sotsiaaldemokraat Ivari Padari sõnul on
imelihtne on uut bürokraatiat luua, aga kui analüüs näitab, et järelevalve on rahapesu kontekstis ebapiisav, siis tuleb midagi muuta.
"Üks idee, mis on läbi käinud, on see, et rahapesu kontrolliks täiesti uus eraldi üksus luua. Seda on arutatud nii komisjoni kui ka nõukogu tasemel. Enne kui luua uut institutsiooni tuleb vaadata, mis on vanal süsteemil viga," arutles Padar.
Euroopa parlamendi Taani parlamendisaadik Jeppe Kofod leiab, et järelevalvet tuleb kõikidel tasanditel tugevdada - alates politseist ja prokuratuurist kuni Euroopa institutsioonideni.
Kofod kirjutab raportit rahapesu probleemidest Euroopa Liidus. Danske loos ta Eestit süüdistama ei kiirusta ja Taanile erikohtlemist ei luba, kuigi sel on suur mõju kogu Taani ühiskonnale. "Aga see ei takista mind olemast väga nõudlik. Ma tahan, et süüdlased kannaksid vastutust ja ma tahan sellist süsteemi, kus selline asi enam juhtuda ei saaks," rääkis Hofod.
Kofodil Danske pangakaarti ei ole. "Välisilm" küsis, et kas ta oma sugulastele julgeb soovitada Danske kaardiga näiteks Ameerikasse reisida. Just sealsest uurimisest kardetakse kõige karmimaid järelmeid.
"Üldiselt peetakse nii Eesti kui ka Taani finantssüsteemi usaldusväärseks. Danske skandaal on seda usaldust kõigutanud, selles ei ole kahtlust. Aga üldiselt on meie pangakaardid usaldusväärsed nii et ma ei kardaks.
Mõjukas väljaandes Financial Times suurema osa Danske rahapesuskandaali artikleid kirjutanud Richard Milne ütleb, et kuigi põhilöögi saab praegu Taani, siis üllatab teda kui haavatavaks Eesti end finantssüsteemi kaudu oli jätnud.
"Taani on maa, mille vastu on kõrge usaldus. Ta on väga kõrgel kohal korruptsioonivastases indeksis. Selles ei ole kahtlust, et see oli Taani pank, kes seda tegi, ent Eesti nimi on mitmetes pealkirjades seotud korruptsiooniga. See on mu üldisem mõte. Balti riigid küsivad USA-lt ja NATO-lt sõjalist abi, aga samal ajal näib, et lubavad kasutada oma finantssüsteemi selleks, et Venemaa raha siit läbi läheks. Sellele üle peaks sügavalt järele mõtlema tulevikule mõeldes," rääkis Milne.
Toimetaja: Indrek Kuus