Leht kirjutab, et kui Venemaa Keskpank andis Eesti Finantsinspektsioonile (FI) Danske Banki Eesti haru kahtlastest klientidest teada, oli FI-l rahapesuga tegelemas vaid kaks inimest, üks neist osalise tööajaga. Seetõttu võttis tol ajal FI-l pool aastat aega, et ühe panga tegevust hinnata ning seejuures olid prioriteediks Danske harust suuremad pangad.

Samuti märgib leht, et Euroopa Liidu direktiivide kohaselt ei saanud Eesti inspektorid Danske haru kontorisse siseneda oma Taani kolleegide loata.

Taani finantsinspektsioon oli Danske Banki tegevuse järelevaataja, sest pank rajas Eestisse pigem harukontori kui tütarettevõtte.

Vaatamata oma piiratud võimalustele teatas Eesti FI probleemist korduvalt oma kolleegidele, saates vahemikus 2007 kuni 2014 Taani finantsinspektsioonile kuus kirja. Iga korraga läksid kirjad järjest teravamaks.

"Üks Eesti FI kiri on julm. Peaaegu kõige hullem, mida ma olen kunagi lugenud. Ja ma olen lugenud karme kirju," ütles Taani järelevalveametnik ühele oma kolleegile e-kirjas.

Taani finantsinspektsioon väidab, et rääkis Eesti kolleegide murest Danske Bankile ning neile kinnitati, et pank saadab pidevalt inimesi Eesti haru tööd kontrollima ning probleeme ei ole leitud.

2013. aastal sai Danske Banki juhiks senine rahvusvahelise panganduse juht Thomas Borgen. Danske nõukogule lähedal seisev allikas ütles, et inimesed tundsid Borgeni ees aukartust. "Ta tootis hiiglaslikku kasumit."

Samal aastal toimunud EBA kohtumisel puhkes aga Eesti ja Taani finantsinspektsiooni esindajate vahel vali sõnasõda, ütlesid kohtumisega kursis olevad inimesed.

Allikate sõnul karjusid Eesti esindajad üle koosolekuruumi, et läbi nende riigi pestakse kriminaalset Vene raha ning Taani ei tee selle peatamiseks praktiliselt midagi.

"Lihtsalt öeldes, me olime üsna vihased," ütles toonane FI juht Raul Malmstein. "Nad ei teinud midagi," lisas ta.

The Wall Street Journal toob ka välja, et 2014. aastal läksid Eesti inspektorid lõpuks ilma Kopenhaageni loata Danske haru hoonesse ning kogusid sealt tuhandeid lehekülgi dokumente. Nad saatsid Taani Danske Banki peakontorisse 340-leheküljelise raporti, milles oli välja toodud hulk rikkumisi. Raport oli aga eesti keeles ning selle tõlkimine inglise või taani keelde võttis aega veel kolm aastat.