"Pealtnägija": relvaloa saab Eestis liiga lihtsalt ({{commentsTotal}})

Foto: wikipedia.org

Kas Eestis võib ametliku relvaloa saada narkomaan või skiosfreenik? Vastus on - jah!

Viimasel kuuleme üha sagedamini, kuidas ametlikult registreeritud relv on agressiivse või joobes omaniku käes külvanud ärevust ja kannatusi, nagu juhtus suvel Tallinna kesklinnas toimunud tulistamises.

Eesti Televisiooni saade "Pealtnägija" küsis - kas mõni intsident oleks vähem, kui relvalubade taga olev psühhiaatriline kontroll oleks sisuline mitte näitemäng nagu praegu? Kõige ehmatavam avastus on, et isegi kui psühhiaatrid tahaks relvataotlejat põhjalikult kontrollida, siis üldjuhul ei saa, sest info ei liigu.

"Nagu hoolimatus, et sa teed nagu ilge kadalipu läbi, maksad raha ja kõik ja siis nagu käib nagu lihtsalt nagu pääseks nagu altkäemaksuga pääseks nagu läbi. Et vaat, tehtud ja oledki relvaloa omanik," rääkis relvaloa omanik Priit.

Priit esineb varjunime all sest see, mida ta räägib, võib talle halvimal juhul maksma minna tema relvaloa. 40. aastates perepea hankis ametliku relva juba ligi 20 aasta eest seoses tööga. Tegelikult pöördus ta "Pealtnägija" toimetusse esimest korda juba viis aastat tagasi jutuga, et psühhiaatri kontroll on naljanumber, kuid toona jäi lugu tegemata, sest tal polnud vettpidavaid tõendeid.

Tänavu suvel saabus aeg relvaloa pikenduseks ja seekord pani Priit Wismari kliinikusse kontrolli minnes taskusse diktofoni. Sellelt selgus, et psühhiaater küsis temalt vaid, et kas kõik on korras ja vestlus kestis napilt viis minutit. "Mis psühhiaatriline analüüs see on."

Laagris tegutseva perearsti Elle-Mall Keevalliku sõnul on tohtrite seas sisuliselt avalik saladus, et seaduses nõutav psühhiaatriline kontroll relvaloa saamiseks või pikendamiseks on pehmelt öeldes pealiskaudne.

Samas Tondil asuva lasketiiru juht ja koolitaja Tõnis Orumaa leiab, et see on rahva seas visalt püsiv müüt ja kontroll on tegelikult läinud ajaga tõhusamaks.

"Minul on olnud kogemus pigem teistmoodi, et ma olen sisse läinud ja ikkagi miinimum 15 minutit on minuga vesteldud ja üritatud teada saada palju sul relvi on ja miks sul ikkagi seda relvaluba vaja on /.../ sellised luureküsimusi küsitakse. Su käest ei küsita otse, kas sa oled mingi maniakk või ei ole, ja tegelikult selle viie kuue minutiga ongi sul inimesest pilt ees," rääkis Orumaa.

Relvakuriteod on Eestis üpris haruldased, kuid siiski õrnalt tõusuteel. Eelmisel aastal registreeriti 11 relvaga seotud intsidenti, tänavu üheksa kuuga juba 14. Mullu oli üks hukkunu, tänavu kaks.

Psühhiaatrid pole siiski päris viimane kaitseliin, et relv sobimatu isiku kätte ei satuks. Pärast tervisekontrolli peab inimene läbima laskmiseksami ja politsei taustakontrolli.

Hoopis omaette jätkuteema on – kui inimene saab vahepeal vaimuhaiguse diagnoosi, siis see info ei jõua samuti politsei- ja piirivalveametisse, et relvaluba peatada või tühistada.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: