Graafikud: Eestis on relvataotlejate hulk veidi langenud ({{commentsTotal}})

Jahipüss
Jahipüss Autor/allikas: PM/Scanpix

Eestis oli augusti alguse seisuga 54 500 füüsilisele isikule kuuluvat registreeritud tulirelva ning 26 000 füüsilisest isikust relvakandjat, samas ei näita statistika relvataotlejate hulga kasvu, pigem on see näitaja püsinud viimased kaks aastat samas suurusjärgus või on veidi isegi langenud.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm ütles ERR-ile, et mõningane tõus relvaloa taotlejate seas oli Eestis 2016. aastal.

"Ühest selgitust sellele anda on keeruline. Üks põhjus võib olla selles, et toona oli avalikkuses palju juttu eesootavast seadusemuudatusest, millega karmistatakse taotlemise tingimusi," nentis ta.

"Oma rolli võib mängida ka julgeoleku olukord maailmas. Osaliselt mõjutab relvade soetamist ka majanduse käekäik – kui majandus õitseb, taotlevad inimesed relvalubasid rohkem. Kõige rohkem taotlevad eraisikud relvalubasid jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks ning enese ja vara kaitseks," ütles Kumm.

Relvaseadus annab politseile piisavalt võimalusi hindamaks, kas inimene sobib relvaomanikuks.

"Üha enam pöörame tähelepanu inimese käitumisele tervikuna, see tähendab, et vaatame, milline on inimese käitumine liikluses, avalikus ruumis ja koduseinte vahel. Kui inimene näitab järjepidevalt üles hoolimatust ja ükskõiksust seaduste suhtes, olles näiteks korduvalt karistatud erinevate rikkumiste, sealhulgas liiklusrikkumiste eest, on võimalik PPA-l tema relvaluba peatada või see ära võtta, sest tema elustiil viitab ennast või teisi ohustavale käitumisele," tõdes Kumm.

Tema sõnul võib kolmapäevase tulistamise näitel ka seaduskuuleka inimese käes tulirelv viia olukorrani, kus keegi saab raskelt viga.

"Tagajärgede eest vastutab lõpuks inimene, kelle käes on relv ja kes vajutab päästikut. Inimesed, kes taotlevad endale relvaluba ja soetavad relva, peavad sellesse suhtuma ülimalt vastutustundlikult ning end ka ise hindama, kas nad on kriisi- või pingeolukorras suutlikud relvaga seaduses ettenähtud korras ümber käima," ütles Kumm. 

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: