Juncker: Brexiti üleminekuperioodi ilmselt pikendatakse ({{commentsTotal}})

Briti peaminister Theresa May ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Briti peaminister Theresa May ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Yves Herman/Reuters/Scanpix

Brexiti üleminekuperioodi ilmselt pikendatakse, et püüda murda Suurbritannia lahkumiskõnelustel tekkinud ummikseisu, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker neljapäeval.

"See üleminekuperioodi pikendamine ilmselt juhtub. See on hea mõte," ütles Juncker pärast seda, kui Briti peaminister Theresa May kinnitas, et ta kaalub üleminekuperioodi pikendamist 2020. aasta lõpust kaugemale.

"Ma arvan, et see annab meile ruumi valmistuda tulevaseks suhteks parimal võimalikul viisil," sõnas Juncker.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kinnitas, et pärast seekordset kohtumist ollakse lõplikule lahendusele lähemal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mida ma saan öelda, on see, et me oleme praegu palju paremas meeleolus kui pärast Salzburgi. Minu tunde järgi me oleme täna lõplikule lahendusele ja leppele lähemal," rääkis Tusk.

May: erimeelsused Brexiti tingimustes on napid, kuid tõsised

Briti peaminister Theresa May ütles pärast Euroopa Liidu Brüsseli tippkohtumist, et erimeelsused Brexiti tingimustes on napid, kuid tõsised, kuid ta on kokkuleppe võimalikkuses veendunud.

Kolmapäeval ja neljapäeval peetud tippkohtumist nimetati Suurbritannia lahkumiskokkuleppe seisukohast otsustavaks, kuid see osutus pigem vaheetapiks.

Ummikusse jooksnud Iiri piiri probleemile lahendust ei leitud ning pooled tõdesid, et vaja on veel mõnd nädalat või mõnd kuud.

Pisut lootust näis pakkuvat EL-ilt tulnud ettepanek pikendada Brexiti-järgset üleminekuperioodi, aga selle vastu on otsustavalt Briti Brexiti-meelsete leer.

Suurbritannia lahkub EL-ist järgmise aasta 29. märtsil.

Euroopa Liit leppis kokku ühtsete piiristandardite kehtestamises

Euroopa Liidu riikide liidrid leppisid neljapäeval Brüsselis peetud Ülemkogul kokku, et luuakse ühtsed välispiiri valvamise standardid.

"Ülemkogu otsustas, et luuakse konkreetsed välispiiri standardid, mis aitab kaasa ka meie julgeolekule," ütles peaminister Jüri Ratas neljapäeval Brüsselist BNS-ile.

Euroopa Ülemkogu üks päevakorrapunktidest oli, kuidas peatada ebaseaduslikku rännet ning tugevdada liidu sisejulgeolekut ning selle raames käsitleti ka piirivalve teemat.

Sel teemal vastu võetud järeldustes kutsub Ülemkogu Euroopa Parlamenti ja Nõukogu üles "vaatama läbi Euroopa Komisjoni ettepanekud tagasisaatmisdirektiivi, varjupaigaameti ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta, tagades ressursside kõige tõhusama kasutamise ning töötades välja välispiiride valve ühised miinimumstandardid, austades seejuures nõuetekohaselt liikmesriikide vastutust".

Ratase sõnul on rändeteemades viimasest suurest rändekriisist saadik toimunud väga suur edasiminek. "Kui võtta neli aastat tagasi ja tänane seis, siis illegaalne rändevoog on 95 protsenti vähenenud, kui me räägime näiteks Vahemere mõõtmest. On tehtud kokkulepe Euroopa Liidu ja Türgi vahel, rändeteema puhul on oluline ka see, et minnakse edasi EL-Aafrika koostööga - see on minu meelest hästi tähtis," rääkis peaminister.

Ülemkogu kutsus tugevdama koostööd rände lähte- ja transiitriikidega, võitlema inimsugeldajatega ning tõhustama tagasisaatmist. 

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: