"Täna me ei tea, mida nad tahavad. Nad ei tea ise ka, mida nad tahavad," ütles Leedu president  Dalia Grybauskaitė.

Prantsusmaa president Emmanuel Macroni sõnul ei ole see enam tehniline küsimus. "Kõik tehnilised stsenaariumid on arutatud ja üle arutatud. See on küsimus Suurbritannia poliitika suutlikkusest leida sobiv kokkulepe."

Eesti peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Eesti oma positsiooni pole Brexiti osas muutnud.

Suurbritannia peaminister Theresa May esineb ajakirjanike ees optimistlikult ja enesekindlalt, korrates kümneid kordi, et lepe tuleb ja ta usub sellesse. Pilt koosolekusaalist näitab teda aruteludes oma Euroopa ametikaaslastega.

Samal ajal kõlavad väljaütlemised, et oleme valmis ka leppeta lahkuminekuks. Näib, et läbirääkimistel on oma loogika ja taktika, säilitada tuleb külma närvi, ajastus on tähtis.

Mõttekoja EPC analüütik Johan Bjerkem aitab Brexiti retoorikat lahti kodeerida.

"Ma arvan, et mõne kuu eest oli veidi rohke skepsist, praegu on veidi rohkem optimismi, aga see muutub peaaegu igal nädalal ja igal päeval. Nii et seda on raske öelda. Praeguse seisu juures me võime oodata lepet, vähemalt lahkumislepet, siis algavad taas suured arutelud. Aga ma arvan, et siin on Theresa May jaoks üks oluline element ja see on viitamine sellele, et aeg on otsa saamas," rääkis Bjerkem.  

May peab Bjerkemi sõnul selle leppe oma valitsusele maha müüma. "Ta on Põhja-Iirimaa koalitsioonipartneri ja teiste valitsusliikmete tugeva surve all, kes on lubanud valitsusest lahkuda. Ta vajab argumenti, et aeg on lõppemas ja kui me tahame lepet, siis tuleb seda teha nüüd. Nii et leppe nihkumine märtsile lähemale võib muuta kergemaks selle läbisurumise parlamendis ja valitsuses."

Paradoksaalsel moel on Theresa Mayl koduses Londonis raskem kui Brüsselis. Tarvitses tal vaid öelda, et kaalub Brüsseli pakutud üleminekuaja pikendamist, kui talle sai osaks järjekordne kriitikavalang reeturiks nimetamiseni välja. Bjerkem leiab, et üleminekuaja pikendamine võib ummikus läbirääkimisi edasi aidata. See tagab veel mõneks ajaks iiri piiril praeguse olukorra jätkumise, andes lisaaega uue suhte arutamiseks.

"Siin tuleb langetada suuri otsuseid ja pidada palju läbirääkimisi, kindlasti on täiendavast ajast kasu, samuti sellest, et saab minna valitsuse või riigijuhtide juurde ja öelda, et meil on natukene rohkem aega," tõdes Bjerkem.

Kui lahkumisleppeni jõutakse, algavad läbirääkimised uue suhte üle. Praeguseid väljaütlemisi arvestades saab tegemist olema vabakaubanduslepinguga. Mida lõdvem majanduslik integratsioon seda kahjulikumaks analüütikud seda rahas mõõdetuna peavad, kõige pikema miinusega on leppeta lahkuminek maailma kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi.

See tähendaks Bjerkemi hinnagul Suurbritannia jaoks tagasiminekut 1960. ja 1970 aastatesse. "See oleks majandusele väga halb. Aga lõpuks on see ka poliitiline otsus, see on küsimus suveräänsusest, mis mängis olulist rolli Brexiti referendumil, nii et see moodustab kindlasti samamoodi osa otsusest."