Tänavuselt õunasaagilt võttis matti tavatoidust ilma jäänud pihlakakoi
Tänavu suurt kahju teinud õunaussid on peamiselt pärit pihlakatelt, mida tänavu oli vähe ja sestap jagus koisid rohkem just õunapuudele.
Kui Argyresthia conjugella oma pruunikad umbes poolesentimeetrised tiivad laiali ajab, näeb ta välja otsekui väike karvane pihlakahaldjas. Just pihlakatele armastab see liblikas jätta oma oranže, pisut lapikuid mune. Või õigemini armastavad marju munadest kooruvad röövikud. Aga tänavune suvi pihlakatega ei priisanud.
"Kui eelmine aasta oli pihlakaid väga-väga palju, siis taimed keskendusidki nende viljade kasvatamisele. Aga uute õite moodustamiseks ei jätkunud neil enam energiat," rääkis ERR-ile Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja Liisi Kont.
Sestap oligi tänavune pihlakasaak kehvem. Pihlakakoiks hüütu vahetas oma lemmikpuud ning vaiksel ja hämaral suveõhtul lendas ta hoopis õuntele. Ühe õuna sisse võib end süüa kümmekond umbes kuue millimeetri pikkust röövikut.
"Talle röövikuperioodiks pakutakse umbes kaks nädalat, võib-olla natuke rohkem ka. Siis ta sööb ennast täiskasvanuks ja tegelikult ta väljub pärast sellest õunast, kukutab ennast maha ja nukkub suve teisel poolel pinnases," selgitas pisiliblikate uurija Urmas Jürivete.
Pihlakakoi uuristatud kitsaste käikude abil saab õunale ligi ka puuviljamädanik. Sestap võiski alguses päris lootuspakkuv õunasaak sügiseks nigelaks jääda. Liisi Kont soovitab kahjustunult mahakukkunud õunad kokku koguda ja paari labida sügavusele maha matta. Urmas Jürivete lisas, et koi enese vastu ei pruugi see aidata aga võib-olla oleks abi, kui ära vedada ka mahakukkunud lehed. Kel soov oma õunu tuleval aastal kindlasti kaitsta, neile soovitab Jürivete hoopis feromoonidega püüniseid.
"On sünteesitud selliseid preparaate, mis jäljendavad üsnagi täpselt emasliblika eritisi, mille peale ta meelitab isasliblikaid paarituma. Me võime ta jätta sinna kohe kuudeks. Sest kuna me täpselt ei tea, millal need valmikud kooruvad, siis las ta ripub seal."
Liisi Kont lisas, et abi oleks ka sellest, kui koduaed juba istutades läbi mõelda.
"Mõnes mõttes, jah, ei soovitata istutada pihlakaid õunapuude lähedusse selle pärast, et kuigi pihlakakoi eelkõige toitub pihlakast, siis isegi kui tal on seda pihlakat süüa, võib ta siiski minna ka õunaaeda maiustama."
Kont märkis, et pihlakakoiga pole kindlasti hädas kõik aiapidajad. Mõnel pool on pihlakasaak parem ning kohati levib lihtsalt vähem koisid. Näiteks Urmas Jürivete koduõuntele on jõudnud ainult vähesed pihlakakoid. Ühtlasi huvituvad õuntest endiselt ka niiöelda tavalised õunaussid, ehk õunamähkuri röövikud. Küsimus, kas koduaias ka mürgipritsi kasutada, on iga inimese enda südameasi, aga Urmas Jürivete seda ei soovita.
"Õunapuu on ju üks lemmiktaim liblikaröövikutele. Väga palju on just õite ja lehtede peal toituvaid röövikuid ja neid võib olla kuni viiskümmend liiki. Nii et kui me tahame oma putukafaunat vaesustada, siis on imelik, et kui me tahame pärast aias kuulata linnulaulu ja imestame, et lindude arvukus on tohutult vähenenud."