Eelmisel nädalal avaldatud riigikogu väliskomisjoni tellitud ning Kalev Stoicescu ja Eerik Marmei kokku kirjutatud "Eesti välisteenistuse tugevdamise" uuring tõi esile mitu kitsaskohta Eesti välisministeeriumis.

Muu hulgas heidab uuring ette seda, et välisministeeriumisse otsitakse väga harva uusi ametnikke avalike konkursside kaudu. Samuti võiks uuringu hinnangul töötajad ministeeriumite vahel roteeruda, et tuua värskeid ideid.

"Tõepoolest, diplomaatidele tuleks ka kasuks töötada teistes haruministeeriumites, nagu bürokraatlikus keeles seda nimetatakse, ja selle tõttu saada rohkem kogemusi Eesti probleemidest ja tunnetada seda, kuidas Eesti avalik teenistus areneb. Mma olen veendunud, et me oleme sellega juba alustanud - oleme viimase aasta jooksul võtnud tööle inimesi väljastpoolt välisministeeriumit väga mitmele ametikohale. Vaatame, kas me tulevikus suudame hoida seda joont," rääkis Saks.

Uuring heidab ette ka seda, et Eestil ei ole oma välispoliitilist doktriini.

"Eesti poliitiline kultuur üldiselt näeb ette seda, et valitsus oma tegevusprogrammis otsustab põhieesmärgid ja selleks on iga nelja aasta tagant toimuvad valimised, mis peaksid andma uue sisundi poliitikasse. Teiselt poolt muidugi ametkonnad ise peaksid hoolitsema selle eest, et see agenda, mida nad igapäevaselt ajavad, oleks võimalikult ajakohane ja värske," rääkis kantsler.

Ta lisas, et välisministeerium alustas sel kevadel välispoliitika arengukava koostamist ja selle juurde on kaasatud arvamusliidreid ja eksperte. Samas rõhutas Saks, et ikkagi iga valitsus peab oma prioriteedid välispoliitikale seadma.

"Iga valitsus, kes tuleb võimule, kindlasti peab andma omad prioriteedid ja eelistused, mille põhjal välisministeerium peab tegutsema. Ei saa ühe dokumendiga paika panna staatiliselt välispoliitikat pikaks ajaks," ütles ta.