Kava toetub kolmele suurele sambale, mis on välisministeeriumi aluseks ka täna: meie julgeoleku tagamine, kodanike kaitse välismaal ning äridiplomaatia, vahendas "Välisilm".

Uus kava peaks keskenduma tegevusele, mille tulemusi on kergem mõõta. Omaette väljakutse on nii pikas perspektiivis mõtlemine.

"Planeerida saab seda, et kui me suudame enda jaoks defineerida sellise rahvusvahelise julgeolekukeskkonna, mis on meie jaoks sobilik, mis ei ohusta Eesti riiklikku julgeolekut, siis panustada nendesse tegevustesse, mis soosib selle keskkonna püsimist," selgitas välisministeeriumi kantsler Rainer Saks.

"Kõige mustemat stsenaariumit me hetkel kirjutanud ei ole. Me näeme niigi maailma mustades prillides praegu. Üldine trend on hetkel selline, et kuigi majandus kasvab globaalses plaanis, see peaks tootma rikkust, looma võimalusi, looma rohkem stabiilsust, siis traditsiooniline julgeolekukeskkond ei ole teps mitte paranenud, on tegelikult halvenenud," lisas ta.

Saks rõhutas, et sellises olukorras peaksime hindama stabiilset Läänemere-ruumi, rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu kuulume, ja tõhustama Atlandi-ülest suhet.

"Donald Trumpi frustratsioon on väga palju seotud just kaubandussuhetega ja kui sellega ei tegele ka, siis tõenäoliselt see suhe ei parane nii kiirelt," ütles Saks.

Välismajanduspoliitika roll on suurenemas ja kava eesmärk on muuta ka selle fookust. Lihtsalt riigi reklaamimise aeg on läbi.

"Kui me teeme riigi promo, siis me ei vali üldse neid lahinguid, mida me peame," ütles majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.

Selle asemel tuleb aidata konkreetsetel ettevõtetet piiri taga jalga ukse vahele saada.

"Kui me vaatame, kuidas edukad äridiplomaatiat tegevad riigid tegutsevad, siis väga oluline, nagu igas teiseski eluelemendis, on järjepidevus, et me järjepidevalt aitame, rohkem kui üks kontakt, pidevalt. See on pikk, pikk protsess, mitme aasta baasil ja me aitame ettevõttel niimoodi jala ukse vahele saada," kirjeldas Lubi.

Selleks on vaja, et välisministeeriumil sujuks koostöö ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) ning majandusministeeriumiga.

"Kui välisministeerium ja EAS teevad müügitööd, siis tihtipeale me teame, et ainult müügist ei piisa. Väga oluline on see, et ka kodune ärikliima oleks korras. Selles mõttes see kolmnurk - välisministeerium, EAS, MKM - peavad töötama väga hästi," selgitas Lubi.

Valimiste kontekstis on räägitud ka välismajandusministri koha loomisest.

"Ta koondab selle koostöö ühe mütsi alla ja seisab ka äridiplomaatia, välismajanduspoliitika eest tugevamalt valitsuses," põhjendas Lubi.

Välismajanduspoliitika rolli suurenemine võiks Lubja hinnangul kajastuda ka välisministeeriumi karjäärimudelis.

"Välisministeeriumi struktuuris välismajanduspoliitikaga tegeleb ainult üks kitsas nišš, aga see, et see muutuks organisatsiooni jaoks tervikuna oluliseks valdkonnaks, tegelikult ka reaalselt muutus toimuks, peab peegelduma karjäärimudelis samamoodi," selgitas Lubi.

Lähenev Brexit ja võib-olla ka nn kõva Brexit toob juba lähituleviku valemitesse hulga tundmatuid suurusi.

"Sellega nüüd väga palavikuliselt tegeletakse ja minu teada ka Eesti ametkonnad tegelevad sellega, et modelleerida seda situatsiooni, mis võiks ette tulla. Kõike ei suuda ette kujutada, aga nagu kunagine päästeameti juht Kalev Timberg ütles ka, et treeni palju tahad, ega sa ühekski oma maja tulekahjuks valmis ei ole," rääkis Saks.

"Välisilm" küsis Saksalt, kas me saame ka 2030. aastal NATO-le toetuda.

"Kuna nii paljud riigid on kohandanud oma kaitse selle kollektiivkaitse doktriiniga, siis on selge, et NATO-l puuduvad eeldused kiireks lagunemiseks ja kollapsiks," vastas Saks.

Ometi me näeme, kuidas Süürias on omavahel tülli pööranud NATO kaks suuremat panustajat, USA ja Türgi.

"See on üks meie ülesanne, et me oskaks neid konflikte ise lugeda ja saada nendest aru ja saada aru, mis nendes konfliktides tegelikult toimub. Tõesti, parem on, kui sellist potentsiaalset vastasseisu Türgi ja USA vahel ei oleks. Teistpidi on ilmselgelt näha, et nad ei otsi seda vastasseisu," rääkis Saks.

Küsimusele, kuidas kajastuvad kavas Eesti suhted Venemaaga, vastas Saks, et Venemaa ei ole Eesti jaoks probleem, kui Euroopa Liit ja NATO toimivad seniste põhimõtete järgi.

Eesti riigieelarve on küll stabiilselt kasvanud, kuid välisesinduste arvu see tõenäoliselt märgatavalt ei suurenda. Me ei võistle selles küsimuses kunagi riikidega, kus elab mitukümmend miljonit inimest.

"Me peame olema innovaatilised ja paindlikud ja suutma vähema hulga inimestega teha suurema hulga tööd," sõnas Saks.

Kava loodetakse valmis saada selle aasta sees, parimal juhul juba suveks. Planeeritu elluviimine ei olegi alati see peamine eesmärk.

"Sest lõpuks, nagu on öelnud sõjandusteoreetikud, ükski sõjaline plaan ei jää ellu kokkupuutes tegelikkusega. Ehk siis plaanid ei ole olulised, oluline on planeerimise protsess ehk sa mõtled need asjad läbi," kommenteeris rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov.

Kadri Liik: nii pika aja peale ei saa välispoliitikat planeerida

Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et tema hinnangul ei saa nii pika aja peale nagu välisministeeriumi plaan on, välispoliitikat ette planeerida.

Samas tõdes ta, et on mõni teema, mida on võimalik dokumentidesse pikemaajaliselt planeerida.

"Mingisugused huvid on ju Eestil pidevalt - me tahame, et meie firmadel läheks hästi, ekspordi toetamine on Eesti pidev huvi, ma arvan, et ka kaitsepoliitikas me enam-vähem teame, kust on võimalikud ohud ja mida nende vastu valmistumiseks teha. Mingid asjad on sellised, milleks saab valmistuda," rääkis ta.

"Aga keerulisemad on küsimused maailmakorra osas, sest see liberaalne maailmakord, mis meil on olnud 90ndatest aastatest kuni selle sajandi alguseni, silmnähtavalt erodeerub. Aga seda, mis tuleb asemele ja kuidas selleks valmistuda, ma arvan, me praegu ei teagi," lisas Liik.

Ta selgitas, et maailmas muutub praegu väga palju asju korraga. "Ma tõesti ei tea, kas ja millal on maailm nii lühikese aja jooksul nii põhjalikult muutunud kui praegu. Muutuvad mitte üksnes rahvusvahelised jõuvahekorrad, aga need ka. Kui te vaatate demograafiat, siis rohkem inimesi on ida pool, mitteläänelikud riigid saavad järjest rikkamaks. Lääne osakaal maailmapoliitikas üleüldse jääb järjest väiksemaks. See on uus olukord, sest Lääs on viimased 500 aastat kindlasti juhtinud enam-vähem kõike, mis on toimunud," arutles Liik.

Samuti muudavad keskkonda tehnoloogia, sotsiaalmeedia, robotid, geenitehnoloogia.

"Ma arvan, et see paratamatult tekitab küllaltki pika rahutu perioodi enne, kui kuidagi asjad stabiliseeruvad ja inimesed uue olukorraga ära harjuvad. See teeb selle asja palju keerukamaks, kui lihtne liberaalne-konservatiivne pendel," ütles ta.

"Ma arvan, et tuleb palju rohkemate asjadega üleüldse adapteeruda. Ja milline see ekviliibrium üldse olema saab, ma ei oska praegu täpselt öelda. Aga ma usun, et mingisugune tasakaalupunkt millalgi muidugi tuleb sellepärast, et pidevad muutused väsitavad inimesed väga ära ja ühel hetkel tahaks uuesti mingit rahu ja ennustatavust," lisas ta.