Analüüs: Eesti välisteenistuse arengut pärsib süsteemi suletus
Enamik välisministeeriumi teenistuskohti täidetakse ministeeriumisiseste konkurssidega, kuid lisaks olemasolevatele karjääridiplomaatidele tuleks kaasata ka spetsialiste väljastpoolt, sest süsteemi suletus pärsib Eesti välisteenistuse arengut, tuuakse välja kaitseuuringute keskuse analüüsis.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadurite Kalev Stoicescu ja Eerik Marmei septembris avaldatud Eesti välisteenistuse tugevdamise analüüsis on välja toodud, et tänavuse 1. aprilli seisuga töötas välisministeeriumis 581 töötajat, samas kui 2008. aastal oli teenistujaid 50 võrra rohkem.
"Välisteenistujate koosseis on piiratud ja see võib mõjutada välisteenistuse arengut ja diplomaatilist tegevust," seisab analüüsis. "Välisministeerium peab teenima kõikide huve, kuid ei saa olla ainuke valitsusasutus, mis tegeleb kõikide teemadega riigi huvide esindamisel väljaspool Eestit. Lisaks olemasolevatele professionaalsetele karjääridiplomaatidele peaks olema riigi huvides leida ja kaasata välisteenistusse parimad oma ala spetsialistid ka väljastpoolt välisministeeriumi."
Autorid kirjutavad, et ehkki avaliku teenistuse seadus võimaldab välisministeeriumil mujalt spetsialiste värvata, täidetakse enamik teenistuskohti ministeeriumisiseste konkurssidega. Näiteks eelmisel aastal täideti 158 teenistuskohta ministeeriumisisese konkursiga, avaliku konkursiga aga üksnes 23 kohta.
"Tuleks viia sisse ministeeriumide vaheline rotatsioon, mis võiks olla avatud kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, riigikantselei, EAS-i, RIA jt ametkondade spetsialistidele," soovitatakse analüüsis ning leitakse, et rotatsioonis võiks osaleda ka riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ametnikud.
Samal ajal peaksid välisministeeriumi spetsialistid rohkem roteeruma teiste ministeeriumide ja allasutuste rahvusvahelise koostöö osakondadesse.
Analüüsi kohaselt pärsib süsteemi suletus Eesti välisteenistuse arengut. Ühtlasi tuleb välistada välisteenistuse politiseerimine tulevikus ja teisalt on oluline jätkuvalt rakendada karjääri planeerimise reegleid, et diplomaatide karjäär oleks tagatud karjääridiplomaatia põhimõtetest lähtuvalt.
"Võiks kaaluda asukohariigis kohapealt palgatud spetsialistide suuremat kaasamist Eesti esindamisel. Hetkel on iga neljas Eesti välisteenistuses töötav teenistuja kohapealt palgatud ja personali planeerimises liigutakse iga kolmanda kohapealt palgatu suunas," seisab analüüsis.
Ka toovad analüüsi autorid välja, et karjääri planeerimiseks ja motivatsiooni arendamiseks on oluline rahvusvahelistele kohtadele kandideerimine. Eesti ei ole olnud selles eriti edukas ja tuleks mõelda, kas ja kuidas seda muuta.
"Riik peaks jõulisemalt rahvusvahelistele kohtadele kandideerivaid spetsialiste toetama, nagu enamus konkurentidest teevad, ning võiks mõelda välja süsteemi, kuidas riik sellise laiapindse toetuse tagab," soovitatakse analüüsis.
Poliitliikumise Eesti 200 üks eestvedajaid Margus Tsahkna ütles esmaspäeval, et Eesti 200 ei nimetanud varivalitsust tehes välisministrit, kuna karjääridiplomaatide süsteem oma aja ära elanud.
"Pärast EL-iga liitumist toiminud karjääridiplomaatide süsteem, kus ühed ja samad inimesed ringlevad suhteliselt ambitsioonitu välispoliitika teostamise ringis, on oma aja ära elanud," ütles Tsahkna Delfile.
Välisminister Sven Mikser kirjutas seepeale sotsiaalmeedias, et ta ei toeta Tsahkna ettepanekut, sest see tähendaks Eesti välisteenistuse politiseerimist.
"Võib-olla ei tea Tsahkna sõna "karjääridiplomaat" tähendust. Kui aga teab, siis tekitavad tema ettepaneku motiivid minust sügavat kõhedust, sest sisuliselt tähendaks Tsahkna ettepanek karjääridiplomaatial põhinev süsteem prügikasti saata Eesti välisteenistuse täielikku politiseerimist. Seda ei saa kuidagi heaks mõtteks pidada," teatas Mikser.
Ta lisas, et olukord, kus iga valitsusvahetus toob kaasa enamiku suursaadikute tagasikutsumise ja uute nimetamise, ei teeks head ei meie julgeoleku- ega majandushuvide kaitsmisele.
Toimetaja: Karin Koppel