Keskkonnaühendused soovivad raiemahtude olulist vähendamist

{{1540355700000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Keskkonnaühendused avaldasid kolmapäeval metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja kaheksa tähtsamat eesmärki, sealhulgas nõuavad nad raiemahtude olulist vähendamist.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür märkis, et üleilmse keskkonnakriisi valguses on Eesti raiemahtude märgatav vähendamine paratamatu.

"Ent see ei pea tingimata tähendama hoopi meie ühisele rahakotile, pigem võiks see aidata meil leida uus ja tasakaalukam arengutee Eesti metsanduses. Oluliste valikute tegemine seisab ees juba lähiajal - peatsetel riigikogu valimistel ning uue metsanduse arengukava koostamisel," ütles ta.

Kuigi visioonis on kirjas, et raiemahu vähenemine on möödapääsmatu, kindlat mahtu välja toodu pole.

"Raiemahtu tuleb vähendada tuntavalt selleks, et meie metsade puidutagavara jääks kasvama ja seda on vaja just eelkõige kliimamuutusi silmas pidades," rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo "Aktuaalsele kaamerale".

Kuresoo sõnul on Eesti metsa majandamine selgelt kaldu lühiajaliste majanduslike huvide poole. Ta kinnitas, et ka ühenduste visioon ei taha tõmmata pidurit Eesti võimalustele metsast raha teenida, kuid seda tuleks teha senisest targemal moel.

Maaülikooli metsateadlase Raul Rosenvaldi sõnul kajastub majandushuvidest lähtumine praeguses arengukavas raiemahtude juures.

"Näiteks metsade raiemahud, mis seal on välja toodud, ei lähe mitmest aspektist kokku säästva metsandusega ja ei ole ka puiduvarude suhtes jätkusuutlikud. Ja lisaks peaks metsa raiemahtude juures arvestama näiteks kõigi metsa funktsioonide säilimisega. See on säästva metsanduse põhiprintsiip ja kuigi varasemas arengukavas oli see teoreetiliselt olemas, siis nüüd ma loodan, et see läheb ka tegelikkuseks," selgitas Rosenvald.

Metsatöötuse liit on nõus mitme keskkonnaühenduse põhimõttega, kuid kindlasti näevad nad teistmoodi metsa süsinikuvarude kasutamist. Tööstuse innovatiivsus ja ressursitõhusus on juba praegu kõrgel tasemel. Eestis raiuti mullu 11 miljonit tihumeetrit metsa, sellest lisaväärtuseta viidi Eestist välja viis protsenti väärtuslikku puitu.

"Kaks ja pool miljonit tihumeetrit on ümarpuidu eksport Eestis, millest kaks miljonit on paberipuu ja pool miljonit erinevad muud ümarpuidu grupid, sealhulgas natukene ka saepalki. Ei pea muretsema, et metsas oleks raiskamist. Ja kui me liigume tööstuse poole, siis ka tööstuses täna isegi palgikoor n-ö riisutakse platsi pealt kokku ja tehakse sellest toasooja tööstusele," rääkis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Seega, midagi pole siiani peale hakata paberipuuga. Mehhaanilise puidu töötlemises ehk siis majaehituses, laua- ja ehitusmaterjalide tootmises on Eesti Skandinaaviast kvaliteedi osas juba eest. Välja sõnul impordib Eesti siin ise Skandinaaviast puitu, et siis need väärindatuna Põhjamaadesse kallimalt tagasi müüa.

Metsanduse visiooni koostas Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kuhu kuuluvad Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex".

Ministeerium: raiemahud pole jõudnud arengukavas seatud piirini

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve sõnul ei ole Eestis raiemahtudega jõutud selle piirini, mis praeguses metsanduse arengukavas on seatud.

"Hetkel on raiemaht umbes 11 miljonit ja kokkulepitud sai 12 kuni 15 miljonit tihumeetrit, seega me ei ole jõudnud tegelikult selleni, mis on ülemine piir, mis käesoleva kehtiva metsanduse arengukava ajal lubatud on," rääkis Järve "Aktuaalsele kaamerale".

Ta kinnitas, et raiemahud on viimastel aastatel kasvanud, kuid keskmine raiemaht arengukava perioodi jooksul on veel väiksem kui 11 miljonit tihumeetrit.

Vastates küsimusele, kas lageraie on majandusliku kasu mõttes ainus võimalus, ütles Järve, et lageraiele on alternatiive, kuid valik oleneb mitmest asjaolust.

"See, mis majanduslikus mõistes on kõige kasulikum, oleneb nii metsast - mis mets see on, millises kasvukohatüübis, millised puuliigid seal kasvavad - kui ka metsaomaniku majanduslikest plaanidest, mida ta seal teha saab. Eks seda raieliiki peab lähtuvalt sellest valima," selgitas ta.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Toomas Pott

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: