2030. aastani kehtiva metsanduse arengukava on pooleli ja sõnastatud on aluspõhimõtted. Senistel aruteludel on oma arvamuse öelnud huvigrupid, kelle soovid metsanduses on väga erinevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Metsakogu moodustamise välja mõelnud Helsingi ülikooli sotsiloogia doktorant Peeter Vihma ütles, et võttis eeskujuks näiteks ÜRO läbirääkimised, Eesti kogemused EL-i eesistujana ja teised kaasamisprotsessid.

"Selliseid kollektiivse loome protsesse on kasutatud mujal maailmas ja Eestis sageli nii, et esitatakse ainult ettepanekud. Minu jaoks oli oluline, et lisaks ettepanekutele on konkreetsed inimesed, kes osalevad nende ettepanekute arutelus, mis annab omanikutunde nendele probleemidele," selgitas Vihma.

"On oluline, et tehakse pingutus sellise ühisvara nagu mets majandamiseks vajaliku kokkuleppe saavutamiseks," lisas ta.

Metsakogusse saab end keskkonnaministeeriumi kodulehel üles anda kuni 13. märtsini ja 15. märtsil loositakse välja 50 inimest. Valikust jäävad välja juba juhtkogus osalenud inimesed ja huvirühmade liikmed.

Ministeeriumi kinnitusel püüeldakse kogus territoriaalse, soolise, vanuselise ja sotsiaalse tasakaalu poole ning tegemist pole näilise kaasamisega.

"Näiliseks kaasamiseks on palju lihtsamaid võimalusi - küsida inimestelt ja siis panna tema arvamus kausta rahulikult. Meie tahame saada sisendit. Sisuline kaasamine tähendab seda, et sind kuulatakse päriselt ära, mõeldakse läbi, mida sa välja pakud, kaalutakse, kas see on võimalik või mitte ja kuidas kõige mõistlikum teha oleks. See on tähtis. Aga me ei saa ju garanteerida igale inimesele, et just tema arvamus 100 protsenti sees on, sest siis oleks teiste arvamused väljas," rääkis keskkonnaminister Siim Kiisler.

Metsakogu liikmed kogunevad kevadel kahel nädalavahetusel, arutavad metsanduse probleemide lahendamisvõimalusi ja valivad enda seast kaks esindajat, kes omakorda osalevad ettepanekutega maikuus toimuvatel huvirühmade aruteludel.

Arengukava peaks riigikogule esitamiseks valmis saama järgmise aasta kevadeks.