Enim eksporditi puidust kokkupandavaid ehitisi, saematerjali, ehitusdetaile ja puitmööblit ning selle osi.

Valdkonna import oli 2018. aastal 760 miljonit eurot.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on metsa- ja puidusektor Eesti majanduse üks tugitalasid.

"Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot - me impordime pea kahe miljardi euro väärtuses asju rohkem, kui ekspordime. Suurim ülejääk oli seejuures puidu ja puittoodete kaubavahetuses," ütles Välja. "Metsa- ja puidusektor on valdkond, kus meil on välismaailmale palju rohkem pakkuda, kui neilt saada. Eesti puittooted on hinnatud üle maailma ja meie puidutööstus suudab pakkuda tipptasemel toodangut konkurentsivõimelise hinnaga, hoolimata kohati konkurentidest kõrgemast tooraine hinnast."

Suurimad kaubagrupid eksportimisel on puidust kokkupandavad ehitised (17 protsenti üldmahust), saematerjal (13 protsenti), puidust ehitusdetailid (13 protsenti), puitmööbel ja selle osad (11 protsenti). Rahalises mahus eksporditakse kõige enam Skandinaaviamaadesse ning Saksamaale.

Suurimad kaubagrupid, mida Eestisse imporditi on saematerjal (41 protsenti), paber ja papp (15 protsenti), puitmööbel ning selle osad (kaheksa protsenti). Peamised importriigid on Venemaa, Soome ja Läti.

Välja sõnul Eestil veel suur potentsiaal puidu keemilisel ja molekulaarsel töötlemisel.

"Puidust saab lisaks mööblile ja puitmajadele luua ka palju muud. Tänased tehnoloogiad võimaldavad puidust luua juba pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane," näitlikustas Välja.  

Ekspordimahtude kasvu taga on olnud ka sektori investeeringud tehnoloogiasse. Statistikaamet andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot. Metsa- ja puidusektor on lisaks ekspordi edendamisele ka märkimisväärne tööandja, pakkudes tööd ligi 40 000 inimesele.