Mullu raiuti Eestis rekordiliselt metsa
Eesti metsade eelmise aasta raiemaht oli eksperthinnagu järgi 12,5 miljonit tihumeetrit, näitab keskkonnaagentuuri värske statistika. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) hinnangul oli tegemist murettekitavalt rekordilise raieaastaga ning kunagi varem pole Eesti metsades nii palju puid maha võetud.
Eesti metsade raiemaht kasvas mullu võrreldes 2017. aastaga miljoni tihumeetri võrra, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Võrreldes 2017. aastaga on raiemaht kasvanud. Raiemaht eksperthinnangu alusel 2017. aastal oli 11,4 miljonit. Kui nüüd päris komakohtadesse minna, ma ei ole päris kindel, kas ta on rekord või rekordi kordamine. 2000. aastate alguses oli raiemaht väga samal tasemel," rääkis keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Madis Raudsaar.
Tegelikult ületas keskkonnaministeeriumi statistika järgi vaid 2001. aastal raiemaht 12 miljonit, ülejäänud aastatel on jäänud see madalamaks. Näiteks 2016. aastal oli raiemaht 10,7 miljonit tihumeetrit.
"Eesti metsade raiumine on pretsedenditult intensiivne - purustati uued raiemahtude rekordid ja kunagi varem ei ole Eestis ühe aasta jooksul nii palju metsa raiutud. Kindlasti teeb selline rekordipurustamine meid murelikuks, sest see intensiivus on kahtlematult üks võtmeküsimusi, kui me räägime Eesti looduse mitmekesisuse hoidmisest," kommenteeris ELF-i juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.
Inverteerimise järgi on Eestis metsamaad kokku 2,33 miljonit hektarit, mis katab 51,4 protsenti maismaa pindalast. Võrreldes 2017. aastaga suurenes metsamaa 800 hektari võrra. Samamoodi on suurenud ka metsa juurdekasv.
"See on 16,2 miljonit tihumeetrit. Viimastel aastatel on ta olnud kerges tõusutrendis. See on mõjutatud n-ö mitmest asjast. Üks on see, et ikkagi viimase 20 aasta jooksul on meie metsapindala tõusnud, nii et seega summaarsena ta lihtsalt peabki n-ö tõusma, kuna metsapindala tõuseb," rääkis keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims.
Praeguse metsanduse arengukava järgi oli lubatud raiemahuks 12-15 miljonit tihumeetrit aastas, mis võttis aluseks aastase juurdekasvu. Koostamisel on aga uus arengukava aastateks 2021 kuni 2030, milles samuti kujuneb mõistlik raiemaht põhiküsimuseks.
"Keeruline küsimus, mida nimetada mõistliku all. Raiemaht metsa olemi järgi võiks püsida samal tasemel mõne aasta. Ja siis hakkab ta loomulikult vähenema," ütles Raudsaar.
"Kindlasti on tarvis raiemahte vähendada selliselt, et meie metsade tagavara säiliks pikaajaliselt," ütles Kuresoo.
Toimetaja: Merili Nael
