Demineerijad on 20 aastat riigilt nõuetekohast lõhkamiskohta oodanud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Demineerijad on ligi 20 aastat oodanud spetsiaalset kohta, kus lõhkekehasid kahjutuks teha, kuid riik ei ole selle ajaga suutnud ehitada ainsatki. See on aga ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui halvemal juhul ka inimestele. Siseminister Andres Anvelt lubas lähiaastatel lõhkamiskohad valmis ehitada.

Tänane lõhkamiskoht Tallinna külje all asub raudteest vaid mõnesaja meetri kaugusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tavapärane lõhkeainekogus erinevates lõhkekehades jääb 100 grammi ja viie kilogrammi vahele. Suuremates mürskudes on lõhkeainet juba kümnetes kilodes.

"See tõenäosus täna, et kild rongi pihta lendab, on tegelikult väga väike, aga selleks, et see väike saavutada, teeme meie täna väga suurt tööd, mille hoiaks kokku seesama spetsiaalne lõhkamiskoht. Piltlikult öeldes maja, aga maja, mis peab vastu plahvatusele. Tegelikult lõhkamiskoht - kui me räägime kinnisest lõhkamiskohast - ongi see, et peale plahvatust kõik killud jäävad sinna lõhkamiskoha sisse," selgitas Põhja pommigrupi juht Raido Taalmann.

Karjääri rajatud ajutised müürid on viimase 20 aasta jooksul olnud ainus lahendus, kus lõhkekehi ilma neid sügavale maasse kaevamata hävitada.

"See on see, mis täna tagab meile selle, et me saame oma tööd üldse edasi teha," märkis Taalmann.

Neljapäeval näitasid demineerijad riigikogulastele, millega nad igapäevaselt rinda pistavad. Kutsutud olid nii riigikaitsekomisjoni kui ka õiguskomisjoni liikmed, sest keegi täpselt ei tea, kumma komisjoni tegemata töö see on.

"Riigikaitsekomisjon on nagu osaliselt omanik, kuna tegemist on tõepoolest riigikaitseliste asjadega, kuid siseministeerium ja päästeamet kuuluvad rohkem õiguskomisjoni haldusalasse. Demimneerimine on suhteliselt võõras ehk siis tegelikult on valdkond, mis kukub kahe komisjoni vahele," rääkis reformierakondlasest õiguskomisjoni liige Mati Raidma.

Demineerijate kinnitusel ei piisa tegelikult isegi ühest korralikust lõhkamiskohast.

"Lõhkekehasid leitakse üle Eesti igalt poolt ja iga meetri lõhkekeha transport on jälle oht ümbritsevale keskkonnale, sellepärast peaks nad olema leiukeskustes. Näiteks Saaremaa on üks koht - kuigi väike koht, aga leide väga palju. Samamoodi Tallinn ja Tartu ning Ida-Virumaa lähiümbrus," selgitas Taalmann.

"Loodetavasti me lähiajal teeme ühisistumise riigikogus ja arutame, kuidas meie omalt poolt saaksime selle vajaliku teenistuse probleeme lahendada," ütles Raidma.

Siseminister Andres Anvelt (SDE) tõdes, et juba siis kui ta ametisse astus, oli lõhkamiskohtade küsimus üleval. Lähiaastail ehitatakse lõhkamiskohad valmis.

"Me alustasime see aasta Saaremaal ehitamist ja me jõuame ka järgmise otsaga siia Männikule, aga kolm tükki on veel ees. Need on päris suured investeeringud," ütles Anvelt.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: