EL-i ministrid: kellakeeramise lõpetamine 2019. aastal ei ole reaalne
Enamik Euroopa Liidu transpordiministritest ei pea realistlikuks Euroopa Komisjoni ettepanekut loobuda kellakeeramisest juba järgmisel aastal.
"Kui seame sihiks teha seda 2019. aastal nagu komisjon soovitas, ei toeta seda enamik liikmesriike," ütles Austria transpordiminister Norbert Hofer mitteametlikul kohtumisel Grazis.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas augustis, et soovitab liikmesmaadel kellakeeramise lõpetada.
Hofer ütles esmaspäeval, et kuigi enamik liikmesriike on sellega põhimõtteliselt nõus ning Austria sooviks seda teha "niipea kui võimalik", on 2019. aasta liiga ambitsioonikas.
"Teatud valdkondades on vajalikud tehnilised ettevalmistused, näiteks lennundusest on öeldud, et neil kulub ettevalmistusteks vähemalt 18 kuud," ütles Hofer. "Lisaks tuleks kanda hoolt, et Euroopas ei tekiks "ajavööndite lapitekk"," lisas minister, viidates võimalusele, et naaberriigid valivad püsivaks ajaks suve- või talveaja.
Eesti ja Leedu ministrid väljendasid kellakeeramise lõpetamise suhtes valmisolekut, kuid teised riigid olid ettevaatlikumad.
"Vajame selleks põhjalikku avalikku debatti. Seda ei ole veel tehtud, nii et Taani seisukoha selgitamiseks kulub aega," ütles Taani transpordiminister Ole Birk Olesen.
Simson: kella keeramise lõpetamise osas tuleb leida üksmeel
Koos oma Euroopa Liidu kolleegidega esmaspäeval Austrias kella keeramise lõpetamist arutanud majandus- ja taristuminister Kadri Simson märkis, et otsuse langetamiseks tuleb leida üksmeel.
Simsoni sõnul toetab Eesti kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Simsoni sõnul tuleb aga muudatusi ellu viies leida võimalikult harmoneeritud lähenemine, mis ei muudaks seisu Euroopa siseturul tänasest ootamatult keerulisemaks.
"Kui kellakeeramine kaotada, siis tuleb otsustada, kas jääda talveajale või suveajale. Teeme naaberriikidega tihedat koostööd saavutamaks tulevikus võimalikult harmoneeritud lähenemine. Seesugustel alustel tuleks otsuseid langetada kogu Euroopas," rääkis Simson.
Simson kohtus Austrias eraldi ka Soome kolleeg Anne Berneriga, kus tuli samuti arutelu alla kellakeeramise küsimus.
"Meie jaoks on tähtis leida lahendus, mis on vastuvõetav enamusele. Näiteks puhtalt ettevõtjate seisukohast vaadates on selge, et nende jaoks on kõige olulisem, et ajavöönd oleks võimalikult ühtne. Soome oli antud muudatuse algatajaks ning toetab selgelt kellakeeramise lõpetamist ning esialgsed konsultatsioonid näitasid suuremat tuge jätkamaks vööndi- ehk talveajas," lisas Kadri Simson.
Euroopa Liidu kehtiva suveaja korra kohaselt tuleb kaks korda aastas vastavalt muutuvale päevavalgusajale kella keerata, et teatava perioodi päevavalgust maksimaalselt ära kasutada. Samas on kaks korda aastas toimuva kellakeeramise vajalikkust üha enam kahtluse alla seatud.
Euroopa Komisjon korraldas hiljuti ka avaliku konsultatsiooni, mille käigus saadi 4,6 miljonit vastust; 84 protsenti vastajatest pooldas kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamist ja 16 protsenti soovis seda säilitada. Eelnevast lähtudes tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lõpetada EL-is aastaaegadega seotud kellakeeramine, tagades samas, et liikmesriigid säilitavad pädevuse otsustada oma vööndiaja üle, eelkõige aga selle üle, kas nad lähevad alaliselt üle nende suveajale vastavale vööndiajale või kohaldavad alaliselt praegust vööndiaega.
Allikas: AFP-BNS