Soomlased ja eestlased olid üleeuroopalisel küsitlusel ühed aktiivsemad, kes kellakeeramise lõpetamise ideed toetasid. Nüüd peab iga riik otsustama, kas soovitakse jääda suve- või talveaega, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Eesti eelistab püsivat suveaega, sest siis oleks meil rohkem päevavalgust ja selle sõnumi hõikas Eesti valitsus augustis ka välja. Sel nädalal selgusid Soomes rahvaküsitluse tulemused ning soomlaste enamuse tahe on meie omaga vastupidine.

"Oleme teinud nüüd rahvaküsitluse Otakantaa keskkonnas ja ka gallupküsitluse kodanikele, kuid uurime peale selle ka huvirühmade arusaamu, milline mõju aja valikul võib olla nende tegevusele. Meil ei ole veel seisukohta, milline see püsiv aeg tulevikus on," rääkis Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Elina Thorström,

"Aga samas ka Läti ja Leedu on öelnud välja, et nemad pooldavad suveaega. Meil ongi veel sel aastal valitsuse arutelu, eelkõige arvestades naabrite valikut, et mis on siis see Eesti valik," ütles majandusministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.

"Läti on valmis kellakeeramisest loobuma. Kuid meie jaoks on väga tähtis, et see oleks kooskõlas teistega tehtud otsus," ütles Läti majandusministeeriumi siseturu osakonna juht Inga Apsite.

Nüüd seisavadki ees naabrite arutelud. "Eks Komisjon on teinud selle soovituse või soovitanud riikidel regionaalselt koordineerida ja ühiselt jõuda arusaamale, mis oleks ühele või teisele piirkonnale kõige mõistlikum," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Samas Soome läheks samasse aega oma põhjanaabri Rootsiga. Eestile oleks olulisim jääda ühtsesse ajavööndisse Läti ja Leeduga ning võimalik on, et hakkame kella keerama keset Soome lahte või siis Eestist Soome lennates.

"See on võimalik, sest riigi tasemel võib iga liikmesriik ise otsustada püsiva aja ja ajavööndi üle ehk selline situatsioon on võimalik. Kindlasti läbirääkimiste edenedes arvestatakse igas liikmesriigis ka teiste liikmesriikide võimalike ajavalikutega," ütles Thorström.

"Oluline on naaberriikide seisukoht, et ei tekiks erinevaid ajavööndeid Balti riikide ja Soome vahel. Praegu oleme ju ühes ajas. Seetõttu on tähtis leida viis, kuidas tegevust koordineerida," rääkis Apsite.

"Põhimõtteliselt on meil täna valida, kas me tahame - kui naaberriigid jäävad oma seisukohtade juurde muidugi - kella keerata laevaga Soome sõites või autoga Läti piiri ületades," ültes Talving.

Kas aga Euroopa Komisjon on valmis hakkama vahemeheks, kui naabrid kokkeleppele ei jõua?

"Ei, ma arvan, et pigem mitte. Ikkagi riigid ise peavad selle kokkuleppe leidma. Mis see Komisjon ikka siin nii väga saab aidata. See on ikka pigem riikidevahelise koostöö küsimus," sõnas Kasemets.

Kui praeguse plaani järgi pidi kellakeeramine lõppema tuleval aastal, siis Brüsselis on nüüd laual ka ettepanek lükata ajaga mängimise lõpetamine edasi aastasse 2021. Tegelikult on veel õhus võimalus, et kui ühise keele leidmine osutub Euroopas siiski liiga keeruliseks, jääb kõik nii kui seni.