Kaupmeeste plaan kaubakastidele standard kehtestada paneb tootjad muretsema ({{commentsTotal}})

Kaubakastid piimatoodetega.
Kaubakastid piimatoodetega. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaupmeeste liit soovib kehtestada kaubakastidele standardi, nähes seda kokkuhoiuvõimalusena. Toidutootjad tahavad kulukaks ettevõtmiseks pikemat üleminekuaega ning kardavad, et muudatus annab soositud mõõdus plastkaste pakkuvale osaühingule Bepco monopoolse seisundi.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütles ERR-ile, et praegu on Eestis kasutusel umbes 140 eri kaubakasti tüüpi ning kõiki neid tuleb eraldi hoiustada, nende üle arvet pidada ja transportida.

"See tähendab suurt kütusekulu, laopinnakulu, tööjõukulu. Arvestades seda, et marginaalid on madalad, on vaja otsida kohti, kus tarneahelat efektiivsemaks teha, ja see on koht, kust on võimalik saada väga suurt ressursisäästu," põhjendas ta standardi kehtestamise vajadust.

Kaupmeeste liit on küsinud konkurentsiametist luba kehtestada kaubakastidele standard ning otsuse peaks amet tegema novembri lõpus. Ehkki selliseid plastkaste, mida liit standardina kehtestada soovib, pakub Eesti turul ainult OÜ Bepco, rõhutas Peil, et standardi kehtestamine ei tähendaks tootjale kohustust oma kaupa tingimata Bepco kastides pakkuda.

"Kast, millest me räägime, on plastkast eelkõige piima- ja lihatoodete transpordiks. Kasti joonised on internetist vabalt kättesaadavad, ükskõik milline ettevõte võib neid lasta teha vabalt valitud tehases," lausus Peil. "Bepco on lihtsalt üks ettevõte, kes turul seda teenust pakub. Keegi ei keela teistel sama teenust pakkuda."

Sellist kasti kasutavad Peili teada juba praegu umbes pooled Eesti toidutööstustest ja küsimus on selles, kas ka ülejäänud turuosalised peaksid neile üle minema.

Toiduliit: üleminekuks on vaja rohkem aega

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et ehkki toidutööstusettevõtted toetavad üleminekut võimalikult ühtsele taarakastide kasutamisele, on tegu väga mastaapse ettevõtmisega. Kaupmeeste liit ja kaubandusketid on aga teinud ettepaneku minna üle standardiseeritud kastidele väga lühikese etteteatamisajaga ehk juba aastaks 2021.

"Paljude tootjate kastid ringlevad juba täna kolme turu vahel - Eesti-Läti-Leedu -, mistõttu ei ole võimalik lihtsalt taarakaste Eesti ahelast välja võtta ja minna uuele, näiteks Bepco kastile üle. Lisaks tegeleb väljapakutud rendikastidega Eestis hetkel ainult Bepco OÜ, mistõttu on tegemist monopoolse seisundi tekitamisega. Selle vältimiseks on oluline, et kasutusele jääks vähemalt mitu kokkulepitud kastisüsteemi, mis tagaks mingisugusegi konkurentsi kastitootjate vahel," selgitas Potisepp.

Bepco käive oli mullu üle 953 000 euro ning see on aasta-aastalt mitmesaja tuhande euro suuruste sammudega kasvanud. Samal ajal oli ettevõttes eelmise aasta lõpu seisuga kaheksa ning aasta varem kõigest kaks töötajat.

Kaupmeeste argument, et standardi kehtestamine muudaks tarneahela efektiivsemaks, lähtub Potisepa sõnul ainult jaemüügi vaatenurgast.

"Siiani on antud teemas jäänud täielikult tähelepanuta, kas kast sobib ka tootmisesse, mis moodustab üle poole väärtusketist," tõdes ta. "Lisaks on kohalikud tootjad raskes olukorras ka seetõttu, et otseimpordi osas kastidele ju nõudmisi ei esitata - keegi väikesest Eestist ei saa minna suurtele EL-i töötlejatele midagi ette kirjutama. Seetõttu võib see viia kohaliku toidu osakaalu edasisele vähenemisele poelettidel. Ma loodan muidugi siiralt, et sellist olukorda ei teki."

Potisepa sõnul muutus ta eriti murelikuks pärast toiduliidu ja kaupmeeste liidu ühist konverentsi möödunud reedel, kus ühe jaeketi esindaja ütles, et nad võivad kaaluda sobivat kasti mitte kasutavate tootjate sortimendist välja viskamist.

"See poleks aga mitte kuidagi moodi kooskõlas heade kaubandustavadega ning oleks jõupositsiooni inetu ärakasutamine," lausus ta.

Ümberkorraldusteks võib kuluda kuni miljon eurot

Potisepp märkis, et tootmises on kastistandardi muutmine väga kallis ja tundlik ettevõtmine. Näiteks võivad kastipesu liini ja kogu tootmise ümberkorraldused maksta ühele ettevõttele kuni miljon eurot. Lisaks on ettevõtetes olemasolevaid taarakaste, mis kestavad veel aastaid ning pole mõistlik keskkonnaaspekte silmas pidades ka sellist lisakulu tekitada.

"Farmi piimatööstus on öelnud, et nõutud investeering oleks suurusjärgus 0,5 miljonit eurot, millele lisanduks tänaste kastide utiliseerimine ja bilansist mahakandmine," tõi Potisepp näite.

Lisaks peaks kindla kastitüübi tarnija olema valmis teenindama kümnete tuhandete kastidega võimalikke kaubatarnijaid, kuid kõiki sobilikke ja eri toodetele sobivaid kaste praegu tema sõnul ei ole.

"Rõhutan, et standardiseeritud kastidele üleminekus pole midagi valesti. Kui kõigil oleks sama kast ja kui ringlus ning pesu oleksid tsentraalsed, siis kokkuvõttes oleks tarnekett efektiivsem. Probleem on praeguses asja esitamise viisis, tagant kiirustamises ja lühikeses üleminekuperioodis," nentis Potisepp ja lisas, et ühtlasi on jaekettide pakutud lahendus väga järsk, sest kõigepealt võiks võtta sihiks näiteks kümnele eri kastitüübile ülemineku.

Vasakul on erinevad pappkastid, paremal Selveris standardiks võetud B-kastid. Allikas: Selver

Selveri logistikajuht Hannes Falten rääkis, et nemad ei ole teiste jaekettidega kastitüüpide osas kokkuleppeid teinud, kuid langetasid toiduliidu soovitusel ja heakskiidul tänavu aprillis otsuse, et lähevad üle B-kasti standardile. See on kast, mida Eestis pakub praegu vaid Bepco, kuid mille joonised ei ole patenteeritud.

"Vastupidiselt väitele, et kulutused kasvavad, usume, et pikas perspektiivis need vähenevad ja siin on võitjaks nii tootjad, kaupmehed kui ka tarbijad," sõnas ta.

Falteni sõnul ei saa B-kasti standardi puhul rääkida monopolist, sest see ei ületa turul 15 protsenti veopakendi turumahu osast ja ka kulutused sellele üleminekuks pole kõrged.

"Kui tootjad hoiavad tarneahelas standardiseeritud korduvkasutatavatele veokastidele üle minnes kokku 30 protsenti aastas, on see pikas perspektiivis hädavajalik. Tõsi – ühekordne kulutus liini ümberhäälestamiseks tuleb teha, kuid kindlasti pole tegemist miljonitesse ulatuvate kuludega," ütles ta.

Falten lisas, et B-kastile üleminek toob kaasa keskkonnasäästu, sest teedel liiguks korduvkasutatavate veokastide korral vähem veokeid. Ta tõi välja, et kõigi toidukaupade kõikidesse kauplustesse üle Eesti jõudmiseks tuleb aastas läbida 50 miljonit kilomeetrit. Standardiseeritud kastidega hoiaks sellest pea 30 protsenti kokku. See tähendaks väiksemat autoparki ja pea 13 miljonit vähem läbitud kilomeetrit.

"Selver ei ole kunagi öelnud, et B-kasti mitte kasutavate tootjate tooted arvatakse sortimendist välja. Kui toote mahakandmised ületavad toote tulubaasi, tuleb korrigeerida sortimenti. Seda teevad juba täna kõik jaeketid igapäevaselt. Kallist riiulipinda ei hoita kahjumit tootvale tootele," sõnas Selveri logistikajuht.

HKScan: standard tuleks kasutusele võtta kõigis Balti riikides korraga

HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere ütles ERR-ile, et nemad suhtuvad kastide standardiseerimisse positiivselt, kuid see ei tohiks toimuda ainult ühes riigis, vaid kogu Baltikumis korraga.

"Selle juures peab standardiseerimisel arvesse võtma tootjate arvamust ning arvestama nende poolt tehtavate investeeringutega ning kastide sobivust ka tootmisettevõtte tarneahelaga. Lisaks peab arvestama, et kastide standardiseerimisega kaasnevad tegevused, näiteks kastide pesu, arvestus jms tegevused rakendataks tootmisettevõtete ja jaekettide ühistegevusena, kus mõlemad pooled omaks oma osalust," loetles Mere.

Praegu kasutab HKScan tema sõnul kolme korduvkasutatavat plastkastitüüpi: CC Freshbox ehk CBL standard, Bepco standard ja HKScani A2 kast.

Sirje Potisepa sõnul tegi toiduliit ettepaneku moodustada teema tõsiseks aruteluks toiduainetööstuse liidu ja kaupmeeste liidu ettevõtetest töörühm, et analüüsida mõistlikke lahendusi standardiseeritud taarakastidele üleminekuks.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: