Amet: kaubakastidele tohib standardi kehtestada ainult teatud tingimustel ({{commentsTotal}})

Kaubakastid piimatoodetega.
Kaubakastid piimatoodetega. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Jaeketid tahavad kaubakastidele standardi kehtestada, kuna see aitaks neil kulusid kokku hoida. Konkurentsiameti hinnangul võib niisugune muudatus ilma konkurentsiseadust rikkumata sündida vaid siis, kui arvesse võetakse ka tarnijate huve ja antakse üleminekuks piisavalt aega.

Praegu on Eesti jaekettides kasutuses umbes 140 tüüpi kaubakaste ja kõigi nende üle tuleb eraldi arvet pidada ning eraldi hoiustada. Seepärast soovib kaupmeeste liit kehtestada kaubakastidele standardi.

Selleks palus liit konkurentsiametil hinnata, kas mitu jaeketti tohivad võtta ühtse seisukoha, et nad lähevad oma ettevõtete tarneahelas aastaks 2021 üle ECR Balticu standardile.

Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ütles ERR-ile, et ameti hinnangul viitaks jaekettide selline otsus konkurentsiseaduses sätestatud keelatud kokkuleppele, mis mõjub konkurentsile piiravalt. Siiski saaks kokkuleppeid teha ka konkurentsiõigust rikkumata.

Uulits tõi välja, et tegelikult soovib enamik tarneahela osapooli standardiseeritud lahendusele üle minna. Kui standardi kehtestamisel ja selle vastuvõtmisel ei esine piiranguid ja see on läbipaistev, kokkuleppega ei seata kohustusi standardit järgida ning tagatud on standardile juurdepääs õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, siis ei piira sellised kokkulepped konkurentsi konkurentsiseaduse tähenduses.

See tähendab, et kokkuleppe sõlmimisel tuleb ettevõtjatel arvestada mitut asjaolu. Esiteks tuleks standardile üleminekul arvestada kõikide poolte huve, keda muudatus puudutab.

"Kuna käesoleval juhul kannab standardile üleminekukulud tarnija, siis tuleks konkurentsiameti hinnangul standardile üleminekuaega kokku leppides arvestada ka tarnijate huvidega, sealhulgas kuludega," rõhutas Uulits. "Mõningatel juhtudel on vaja pikemat üleminekuperioodi ning jaeketid peavad tarnijatega selles osas mõlemaid pooli arvestava kokkuleppeni jõudma."

Läbi tuleks rääkida ka muud asjaolud - näiteks see, kas standardiseeritud veopakend üldse sobib kõikidele toodetele. Uulits tõi näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja välja toodud märkuse, et kohupiim, kohukesed, soojalt veopakendatud või ja muu selline võivad kaotada oma kaubandusliku välimuse, sest standardkasti kuju ei sobitu ettevõtja tootega.

"Amet ei saa siinkohal täpseid juhiseid anda, kuna lahendus sõltub konkreetsetest asjaoludest, milline informatsioon on olemas jaekettidel ja tööstustel," tõdes Uulits. "Samas peab standardile üleminekul kõikide poolte huvide arvestamine olema läbipaistev ja kooskõlastatud."

Kokkuvõttes tähendab see, et vältimaks konkurentsi kahjustamist, peab kokkuleppesse kaasama ka tarnijate esindajad ja seda ei tohiks jõustada, kui nendega pole jõutud ühisele seisukohale.

Lisaks ei tohiks jaekettide ja tarnijate vahelised lepingud konkurentsiameti hinnangul piiranguid sisaldada.

"See tähendab, et jaeketid ei tohi ühtsele standardile üleminekul ja vastuvõtmisel võtta ühist seisukohta, et lubatud on kasutada vaid konkreetse ettevõtja kaste. Teisisõnu, sõlmitavates lepingutes ei tohi konkurentsiameti hinnangul sisalduda viidet konkreetse ettevõtja veopakenditele, vaid üksnes B-tüübi standardile. Sellisel juhul ei ole kokkulepe konkurentsi piirav, kuna tarnijatel jääb võimalus ka ise standardile vastavaid veopakendeid toota, samuti säilib võimalus ka teistel ettevõtjatel antud kaubaturule siseneda," selgitas Uulits.

Niisuguseid kaubakaste, nagu kaupmeeste liit standardina kehtestada soovib, pakub Eesti turul praegu ainult Bepco OÜ. Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles oktoobri lõpus ERR-ile, et tegelikult on nende kastide joonised vabalt kättesaadavad ja ettevõtted saavad neid vabalt valitud tehastes valmistada lasta.

Lisaks ütles Peil, et kaubakastide standard aitaks olukorras, kus marginaalid on madalad ning otsitakse kokkuhoiukohti, väga suurt ressursisäästu.

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp rääkis aga toona, et ehkki toidutootjad toetavad üleminekut ühtsele taarakastide kasutamisele, peaks kasutusele jääma mitu kokkulepitud kastisüsteemi, et tootjate vahel mingigi konkurents säiliks, ning lisaks peaks ka üleminekuaeg olema pikem kui aastaks 2021.

Toidutööstusele tähendaks kastistandardile üleminek suuri kulutusi.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: