Andres Sutt | Minu pension on minu vastutus ({{commentsTotal}})

Andres Sutt.
Andres Sutt. Autor/allikas: Erakogu

Ma ei soovi, et minu lapsed peavad maksma mulle pensioni. Kui lapsed soovivad mind toetada on tore, aga see ei tohi olla riigi poolt neile peale pandud kohustus, leiab Andres Sutt (Reformierakond).

Eesti pensionisüsteem ja eriti pensioni teine sammas on saanud kriitikat igast suunast ning eri elualade esindajailt. Radikaalid soovivad teise samba likvideerimist, teised tootluse parandamist, tasude alandamist ja investeeringute juhtimise andmist riigile või tulevastele pensionäridele endile. Traditsiooniline- ja sotsiaalmeedia kihavad. Selles soovituste virr-varris on mõistlik korra aeg maha võtta ja vaadata suurt pilti.

Avaldan siinkohal, et olen liitunud vabatahtlikult teise sambaga ning oman investeeringuid kolmandas sambas. Ma ei ole fondijuht ega ühegi fondihalduri eestkõneleja. Olen üks üle 720-st tuhandest kogumispensioniga liitunud tulevasest pensionärist, kellele läheb korda Eesti pensionisüsteemi tulevik.

Pensionisüsteemi edukus tugineb usaldusel. Teise sambasse on tänaseks kogunenud märkimisväärne rahakogus – 3,9 miljardit eurot. See on ca 1/6 SKP-st või üle 50 protsendi Eesti eraisikute kõikidest hoiustest. Nende tulevaste pensionäride jaoks, kes kogu oma enam kui 40-aastase tööea vältel teevad kogumispensioni sissemakseid, moodustab teine sammas järjest suurema osa kogupensionist. Seetõttu peavad kõik muudatused olema läbimõeldud ja lähtuma vaid pikaajalisest kasust. Turu läbipaistvus ja konkurents on olulisim eeldus, et riskiga kohandatud tulu oleks maksimeeritud üle tulevasest pensionärist investori elutsükli.

Sambaga või sambata, selles on küsimus. Tõsiasi on see, et ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole ükski pensionisüsteem vananeva elanikkonna tingimustes jätkusuutlik. Kohustus säästa oma pensioniks peab jääma ning ahvatlustele seda raha enne pensioniiga kasutada ei tohi järgi anda. See on nii tänaste, kuid eriti homsete pensionäride huvides. Soovitus 3,9 miljardit laiali jagada ei ole lihtsalt vastutustundlik.

Ma ei soovi, et minu lapsed peavad maksma mulle pensioni. Miks arvame, et ise lastele tulevikus suuremate kohustuste panemine on mõistlik tegevus? Minu pension on minu vastutus. Kui lapsed soovivad mind toetada on tore. Kuid see peab olema nende valik, mitte riigi poolt kaude peale pandud kohustus. Selleks, et pensionisüsteem saaks paremaks, peavad aga kõik muud pensionisüsteemi parameetrid olema avatud aruteluks. Regulatsioonpeab käima ajaga kaasas ja arvestama muutuses olevaid töösuhteid.

Soovitakse, et pensionisääste saaks investeerida võimalikult erinevatesse varaklassidesse. Väga mõistlik soov ja võimalused selleks avarduvad veelgi, kui praegu menetluses olev seadusemuudatus saab riigikogus heakskiidu. Teise samba raames on tegelikult ka täna võimalik valida pea kõikide varaklasside vahel, seejuures valides viie halduri ja 23 fondi vahel. Kui aga investor peaks siiski eelistama mõnda eksootilisemat varaklassi, mida üheski teise samba fondis esindatud ei ole, saab selle pensioniportfelli alati lisada, näiteks läbi kolmanda samba kindlustuslepingu. Nii on tuleviku kindlustamisest rääkides kohane vaadata pensioni kolme sammast, teisi finantsinvesteeringuid ning omatavat kinnisvara kui tervikut, selmet keskenduda vaid ühele portfelli osale.

Soovitakse, et inimestel oleks õigus ise oma teise samba sääste investeerida. Paindlikkust võib suurendada, kuid täielik vabadus pensionivara investeerimisel ei ole tulevaste pensionäride huvides. Vastutustundlikkus ja kogemus peavad olema tasakaalus. Kõik teise sambaga liitunud ei ole professionaalsed investorid. Selleks, et olla fondihalduritest tulemuslikum on vaja põhjalikke teadmisi majandusest, finantsturgudest, inventeeritavatest varaklassidest, riskijuhtimisest ning mitte väheolulisena kogemust.

Ka ise investeerides tuleb maksta teenustasusid, mis väikeste summade puhul ei ole kindlasti madalamad kui teise samba tasud. Üks näide Rootsist, kus inimene saab otsustada, kas haldab oma investeeringuid ise valides enam kui 800 fondi vahel või eelistab professionaalselt juhitud lahendust AP7. Alates süsteemi loomisest 2001. aastal on ise investeerijate keskmine kogutootlus olnud 79 protsenti ja juhitud lahenduses 189 protsenti. Me ei eelda ju, et oskame end ise paremini ravida kui arst.

Soovitakse, et tootlus oleks parem. Ka väga mõistlik soov. Küll on oluline kokku leppida millega võrreldes peab tootlus parem olema ja kuidas täpselt me tootlust mõõdame.OECD pensioniturgude raportis on Eesti tootluse pingereas tagumises otsas. See on toonud etteheite, et teises sambas "raha põleb". OECD kasutatav keskmine nominaalne ja reaalne netotootlus on üks võimalus võrdluseks. Ent igasuguse võrdluse juures oluline, et kõrvutatakse õunu ja õunu, mitte õunu ja apelsine. Eestis on II samba fonde, mis on OECD riikide keskmist tootlust löönud ja fonde, mis on sellel oluliselt alla jäänud. Investori seisukohalt on suhtelise tootluse paremaks võrdluseks konkreetset fondi kõrvutamine sobiva globaalse võrdlusindeksiga. Muuseas,kitsalt tootlusevaates"põleb raha" ka inimeste pangakontodel, sest nominaalne tootlus on sisuliselt null ja inflatsiooniga kohandatud tootlus negatiivne. Ometi (ja õnneks) ei ole keegi tulnud lagedale soovitusega võtta pangast kogu raha välja ja see ära kulutada.

Aga mida siis võiks muuta, et Eesti pensionisüsteem oleks endiselt usaldusväärne ja teeniks nii tänaste kui ka tulevaste pensionäride huve? Pakun kolm lihtsat täiendust.

Esiteks, teeme edukuse fondihaldurite vahel paremini võrreldavaks lisades pensionikeskuse lehele võrdluse fondi riskiprofiiliga kokku sobiva globaalse võrdlusindeksiga. Lihtsustatult, aktsiafondi tootlust võrdleme vastu globaalset aktsiaindeksit ja võlakirjafondi vastu globaalset võlakirjaindeksit. Pensionikeskuse kodulehe võrdlusportaal vajab selleks vaid veidi täiendamist.

Teiseks, muudame liikumise ühest fondist teise paindlikumaks. Fonde peaks saama vahetadavastavalt fondi tingimustele investorile sobival ajal, mitte ainult neli korda aastas.See muudatus annab neile kel huvi võimaluse aktiivselt oma portfelli juhtida ja soosib konkurentsi haldurite vahel.

Kolmandaks, muudame väljamaksed paindlikumaks. Pensioniea saabumisel võiks olla võimalik kogunenud väärtuse kohene osaline väljamakse (näitekskuni 1/3) ning ülejäänu annuiteetmaksetenaja/või fondipensionina. Ühekordse väljamakse suuruse saab siduda kogupensioniga (esimene, teine ja kolmas sammas kokku) põhimõttel mida kõrgem on kogupension, seda suurem saab olla ühekordne väljamakse kuni kokkulepitud maksimumini.

Teeme Eesti pensionisüsteemi paremaks. Selleks ei pea seda esmalt lammutama.

 

Endine Eesti Panga asepresident ja IMF-i direktorite nõukogu liige Andres Sutt kandideerib märtsis riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: