Saatejuht Mirko Ojakivi tuletas meelde hiljuti OECD avaldatud numbrid, mis tõdesid, et Eesti pensionifondide viimase 15 aasta reaaltootlus on -0,2 protsenti aastas ning viimase kümne aasta reaaltootlus -1,3 protsenti aastas. Seejuures oleme riikide võrdluses viimaste seas.

Ojakivi sõnul palus ta ühel fondihalduril saata viimase 10 aasta jooksul fondide poolt kogutud tasud ja inimestele teenitud tootlus.

"Pange need numbrid kirja. Selgus, et viimase 10 aasta jooksul on ligi paarkümmend fondi saanud Eesti inimestelt ligi 300 miljonit eurot teenustasudena ja inimeste raha on selle ajaga suudetud kasvatada 380 miljonit eurot. Vahe on 80 miljonit. Kogu Eesti rahva teise samba tulu on kasvanud enam-vähem sama palju, kui on fondid võtnud tasu," ütles Ojakivi.

Ekspressi ajakirjanik Sulev Velder märkis, et Eestis on inflatsioon olnud ajalooliselt kõrge, kuid raha on investeeritud piirkondadesse, kus inflatsioon ja ka majanduskasv on pigem olnud madal.

"Pensionifondid ei ole investeerinud sinna, kus tulu tõuseb. Inimesed ei ole selles süüdi. Süsteem on sellisena loodud," lausus ta ja lisas, et fondivalitsejad on pakutud võimalusi maksimaalselt ära kasutanud.

Ojakivi rõhutas, et süsteemi lõid Eiki Nestor ja Siim Kallas. "Ja kui nüüd praegu reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid ütlevad rahvale, et süsteem loodi, sest inimesed ise ei suuda raha kasvatada. Kui nad on loonud süsteemi, kus raha ei kasva, siis ei ole aus öelda, et teie ei suuda, teie ei oska, teie ei saa."

ERR-i veebiuudiste juht Urmet Kook lisas, et pankuritel oli omal ajal seadusandluse väljatöötamisel suur sõnaõigus.

Ojakivile on üks pankur omavahelises vestluses öelnud, et riik kartis, et pangad ei tule taha, mistõttu võeti pankade soovidest suur osa kuulda.

Vedler tuletas meelde, millised on kasvunumbrid teise samba loomise ajal. "Kõik kasvas, Eesti elas metsikus õnnepuhangus. Kui keegi lubas, et anname natuke pankurile, tundus tühine olevat."

Kook ütles, et asjal on ka riigi vaade, mitte ainult see, palju inimesed on n-ö kaotanud. "Kaks protsenti paneb inimene ja neli protsenti paneb ju riik. Siin on ka riigil küsimus, kui palju on ta suutnud inimestele tulevikku kindlustada."