Euroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris ning seni on meedias spekuleeritud, et tema kõige tõenäolisemaks mantlipärijaks on Saksa keskpanga president Jens Weidmann, kirjutab Financial Times.

Deutsche Bundesbanki juhti Weidmanni on peetud pikka aega favoriidiks ning Euroopa Liidu pealinnad on oodanud, et liidukantsler Angela Merkel hakkab astuma samme seoses ametikohaga, mis varem pole sakslase käes olnud.

Samas on üha rohkem märke, et hetkel on Merkeli prioriteedid EL-i tippametite teemal hoopis mujal. Eelkõige soovivat ta näha sakslast hoopis Euroopa Komisjoni järgmise presidendina. Seetõttu on Weidmanni võimalused tunduvalt kahanenud, sest olukord, kus kahel EL-i olulisemal kohal oleks samal ajal Saksamaa esindaja, on välistatud.

Selline areng on mingil määral kindlasti ka kergendus Lõuna-Euroopa liikmesriikide jaoks, kus on juba pikemat aega olnud rahulolematust seoses Saksamaa vastuseisuga Euroopa Keskpanga kriisimeetmetele.

Weidmanni võimaluse kahanemine on avalikkuse tähelepanu suunanud rohkem teistele võimalikele kandidaatidele. Kusjuures Saksamaa jaoks on omakorda oluline, et uus kandidaat jagaks Berliini rahanduspoliitika põhimõtteid.

Financial Timesi hinnangul on hetkel võimalikeks kandidaatideks prantsuse majandusteadlane Benoît Cœuré, Eesti Panga president Ardo Hansson, Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde, Iirimaa keskpanga president Philip Lane, Soome keskpanga endine president Erkki Liikanen, Soome keskpanga praegune president Olli Rehn ja Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau.

Financial Times nendib, et Eesti keskpankur on üks vähestest uuest liikmesriigist pärit kandidaatidest tippametikohale. Saksamaa jaoks oleks tegu atraktiivse kandidaadiga, sest Hansson on jaganud Berliini seisukohti näiteks ECB stiimulpaketi asjus. Ühe diplomaadi sõnul oleks Hansson valimistel autsaideriks ning kui Saksamaa ikkagi oma kandidaadi välja käib, oleks Hansson üks toetajatest.