Põhiseaduse asjatundjad soovitavad muuta presidendi valimise korda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilves oli riigipea kaks järjestikust ametiaega. Kersti Kaljulaidil on käsil esimene.
President Toomas Hendrik Ilves oli riigipea kaks järjestikust ametiaega. Kersti Kaljulaidil on käsil esimene. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Poolteist aastat koos käinud põhiseaduse asjatundjate kogu tööst valmis raport, mille põhjal teeb justiitsministeerium ettepaneku muuta presidendi valimise korda ning ametiaja pikkust.

Kui praegu ütleb põhiseadus, et presidendi valib riigikogu või valimiskogu, siis põhiseaduse asjatundjad leidsid, et see ülesanne võiks jääda ainult valimiskogule.

Nende ettepanek on säilitatada valimiskogus riigikogu ja kohaliku omavalitsuse esindajate proportsioon, sest haldusreformiga kadus Eesti kaardilt üle 130 omavalitsuse.

Ettepanek on sätestada põhiseaduses, et valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja vähemalt kahest iga kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast.

Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus oleks vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Kehtima jääks ka nõue, et vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Pakutav valimiskord näeb ette viit hääletusvooru. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab valimiskogu koosseisu enamus. Ehk viimases voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enim poolthääli.

Esimesest hääletusvoorust pääseks edasi viis kandidaati. Igast järgnevast hääletusvoorust langeb välja üks vähim poolthääli saanud kandidaat. Hääletusvoorudes võrdse häältearvu korral pääseb edasi vanim kandidaat.

Esimesel päeval toimuks üks hääletusvoor, teisel ja kolmandal päeval kaks hääletusvooru.

Kui praegu lubab põhiseadus presidendil olla ametis viis aastat ning maksimaalselt kaks järjestikku ametiaega, siis uus ettepanek on lubada seitsmeaastast, kuid ühekordset ametiaega.

Justiitsminister Urmas Reinsalu märgib raporti eessõnas, et ilmselt ei rakendu kõik muudatusettepanekud ellu. "Pigem on see meetod selleks, kuidas põhiseadust arendada, samuti osundada probleemidele ja arengutele, millega Eesti seisab tulevikus silmitsi."

Raportite põhjal koostas justiitsministeerium põhiseaduse muutmise ja täiendamise ettepanekud, mis edastatakse seisukoha võtmiseks valitsusele ja riigikogule.

Põhiseaduse asjatundjate kogu koosnes 12 õigusasjatundjast. Liikmeteks olid riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, Tartu Ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk.

Veel osalesid kogu töös vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo ja riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus.

Kogu tegevusse on kaasatud ka endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay.

Riigireformijate sarnane ettepanek

Mullu novembris tegi kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtasutus ettepaneku määrata presidendile seitsmeaastane ühekordne ametiaeg, mis suurendaks tema sõltumatust.

Samuti võtaks riigireformijate hinnangul ühekordne ametiaeg presidendilt kiusatuse vältida selliste sammude astumist või tegevusi, mis võiksid järgmistel valimistel vähendada tema tagasivalimise võimalust.

Dokumendis pakuti välja presidendi valimise korra korrigeerimine, viies valimised kohe 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast koosneva valimiskogu ette.

Toona ei leidnud poliitikud, et riigipea ametiaega peaks piirama.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: