"Oktoobris toetas kiiret hinnakasvu kütuste kallinemine, mille mõju on kestnud juba rohkem kui aasta. Viimastel kuudel on energia kallinemine muutunud laiapõhjaliseks; selle taga on peamiselt nafta varasema hinnatõusu järelmõjud. Peale kütuste on kallinenud ka elekter ja eluasemete küttekulud tõusid oktoobris kuuga 3 protsendi võrra," ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Ka rahandusministeeriumi hinnangul on energia kallinemine inflatsiooni kasvule olulise jälje jätnud. "Valdavalt on selle taga kiirelt tõusnud naftahinnad, mis kerkisid oktoobri alguses nelja aasta kõrgeimale tasemele – 85 dollarini barreli kohta – Iraanile kehtestatud sanktsioonide mõjul," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

Keskpank lisas, et edasist inflatsioonisurvet vähendab see, et nafta hind maailmaturul on pööranud langusse. Samas märgib Swedbank, et panga hinnangul võiks nafta hind järgmise ülejärgmise aastani püsida tänasel tasemel ja siis langede 70 dollarile barreli eest. "Nafta turg on praegu enam-vähem tasakaalus, kuna nii Põhja-Ameerika, Saudi Araabia kui ka Venemaa toodavad oma rekordmahtude lähedal. Lisaks sellele soodustab nafta hinna langust ka nõudluse kasvu aeglustumine, seda eriti arenevatel turgudel," ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Lisaks on Elmiku sõnul oodata elektri hinna langust, mis oktoobris kallines aastaga 12 protsenti, kuna veetase Põhjamaade hüdroelektrijaamades on tõusnud ja suuremad hooldustööd lõppenud.

Oktoobris teenuste 5-protsendilist hinnatõusu põhjendab rahandusministeerium peamiselt volatiilsete lennupiletite hindadega – need kallinesid oktoobris 64 protsenti. "Vaadates teenuseid ilma selle komponendita, oleks teenuste hinnatõus 3 protsendi lähedane ehk sarnane varasemate kuudega. Tegu on koolivaheajast tingitud kõrgemate hindadega, mida aga mullu sügisel hindadesse ei lisatud," ütles Pungas.

Eesti Panga hinnangul on ka osaliselt kiire teenuste hinnakasvu taga Eesti kiire palgakasv. "Tööjõupuudus teenuste sektoris on ettevõtete hinnangul praegu sama suur kui kümne aasta taguse majandusbuumi ajal ja on muutunud palgasurvete allikaks," ütles Pert.

Toiduainete oktoobri 2,8-protsendilise hinnatõusu taga oli Swedbanki hinnangul peamiselt ebasoodsatest ilmaoludest tingitud köögiviljade kallinemine.

Analüütikute hinnangul peaks hinnakasv vaibuma. Numbriliselt prognoosib rahandusministeerium oktoobrit suurima hinnakasvuga kuuks ja suuremat tarbijahinnaindeksi vähenemist tuleval aastal. " Inflatsiooni aeglustumist võib oodata järgmise aasta keskel, kui energiatoodete hinnatõus peaks taanduma. Lisaks väheneb järgmisel aastal ka maksumeetmete mõju," ütles Pungas.

Eesti Pank hindab, et käesoleva aasta aastainflatsioon ületab 3 protsenti. Sarnasel hinnangul oli ka Swedbank. "Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, see on umbes samapalju kui eelmisel aastal," märkis Elmik. "Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon aga alla 3 protsendi, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära."

Ka Luminor prognoosib hinnakasvu taandumist. "Hinnakasv jääb kõrgeks järgmise aasta esimese pooleni taandudes järkjärgult energiahindade mõõdukama panuse mõjul," ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Kiirest hinnatõusust hoolimata töötajate elatustase paraneb, märkis Elmik. "Keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7 protsenti ja 2019. aastal umbes 6 protsenti. Hindadega korrigeeritud ehk niinimetatud reaalne netopalk tõuseb Swedbanki hinnangul sel aastal tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule umbes kümnendiku võrra ja järgmisel aastal oluliselt vähem, umbes 2 protsenti."

Statistikaamet teatas, et oktoobris kasvasid hinnad kuuga 0,5 protsenti ja aastaga 4,4 protsenti. Kaubad olid 2017. aasta oktoobriga võrreldes 3,7 protsenti ja teenused 5,7 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 9,1 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad 3,1 protsenti.