Politsei- ja piirivalveameti (PPA) selle aasta andmetest on Eesti Päevalehe teatel näha, et välismaalt lühiajaliselt Eestisse tööle tulnud inimeste arv lõi kõiki seniseid rekordeid: 11 kuuga esitati 20 195 avaldust.

Mullusega võrreldes on vahe pea kolmekordne: eelmise aasta 11 kuuga oli avaldusi esitatud 7766. Kahe aasta tagust näitajat (1821) löödi sel aastal 11-kordselt.

Tööandjate jaoks on kõige lihtsam ja kiirem välismaalase lühiajaline Eestisse tööle registreerimine - sel juhul saab välismaalt tulnud inimene siin töötada kuni 12 kuud.

Lühiajaline töötamine ei kuulu sisserännu kvoodi ehk Eestisse pikemaks ajaks asumise alla, millele kehtivad teised reeglid. Sellistele töötajatele kehtib kindel palganõue ehk lühiajalise töötamise registreerimiseks peab tööandja üldjuhul tagama välismaalasele Eesti keskmise brutopalga suuruse töötasu.

Lühiajalist tööd on teinud Eestis sel aastal valdavalt ukrainlased - üle 20 000 lühiajalise töötamise taotlusest, mis novembrini PPA-s registreeriti, puudutas kolm neljandikku Ukraina kodanikke (15 686), järgnesid Valgevene (1296) ja Moldova passiga inimesed (860).

Euroopa Liidu kodanikel on õigus mistahes liikmesriigis endale vabalt töö- ja elukoht valida, seega ei kajastu nad PPA välismaalaste töötamise statistikas.