Enne kui kommenteerida erakondade toetusprotsente novembris, tasub meenutada ka oktoobrikuiseid küsitlustulemusi. Kuna erakonda Eesti 200 ei olnud siis veel loodud, palusime küsitletutel pärast seda, kui nad olid teinud tavapärase valiku olemasolevate parteide nimekirjast, vastata küsimusele, kas nad muudaksid oma eelistust juhul, kui riigikogu valimistel kandideeriks ka Eesti 200.

Küsitlustulemuste analüüs näitas, et oma senise eelistuse oleks Eesti 200 vastu vahetanud 9 protsenti valijaist. Kõige enam oli selliseid valijaid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate hulgas.

Sellele kaudsele hinnangule saime nüüd kinnituse ka novembrikuu küsitluses. Eesti 200 kuulus seekord täie õigusega erakondade põhinimekirja ning selle poolt andis oma hääle 8 protsenti valimiseelistust väljendanud vastajatest. Nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka Reformierakonna reiting oli aga võrreldes eelmise kuuga kahanenud viie protsendipunkti võrra. 

Muidugi ei pruukinud Eesti 200 olla ainus häälteröövel. Reformierakonnal paistavadki praegu pisut keerulised ajad olevat. Erakonda on avalikult kritiseerinud endised liikmed Korobeinik ja Sooäär, kahtlusi, et erakonnas kõik päris korras ei ole, võis esile kutsuda ka ootamatu peasekretäri vahetus.

Nii ongi Keskerakond saavutanud novembris Reformierakonna ees veenva edu: Keskerakonda toetas 33 protsenti ja Reformierakonda 23 protsenti valimiseelistusega kodanikest. Kolmandal kohal püsib EKRE (15%) ning neljandat-viiendat kohta jagavad Eesti 200 (8%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7%). Täpselt valimiskünnise piiril püsib Isamaa ning valimiskünnisest allapoole jäävad Eestimaa Rohelised (3%) ja Vabaerakond (1%).

Olukord muutub Reformierakonna jaoks pisut soodsamaks, kui vaadata kindlasti valima minna kavatsevate kodanike eelistusi. Keskerakonna valijate aktiivsus on madalam ning nemad kaotavad kindlate valijate grupis oma toetusest kolm protsenti (alles jääb 30%), Reformierakonna toetajad on aga aktiivsemad ning kindlate valijate seas on oravapartei toetus 25%. Ülejäänud erakondade reitingule valimisaktiivsus nii märgatavat mõju ei avalda.

Millised on Eesti 200 võimalused tegelikus valimissituatsioonis oma tänaseks kätte võideldud positsiooni kaitsta? On ju paljud analüütikud viidanud sellele, et erakonna praegune reiting tugineb pelgalt uue erakonna toetuseks antud protestihäältel, mis ei tarvitse realiseeruda toetusena konkreetsetest isikunimedest koosnevatele valimisnimekirjale. 

Sarnast argumenti on pikka aega kasutatud ka EKRE kõrgest reitingust rääkides, viidates, et peale praegu riigikogus tegutsevate liikmete avalikkus teisi erakonna poliitikuid ei tunne ega tea ning et tegelikus valimissituatsioonis jääb EKRE tulemus küsitlustes saavutatust kesisemaks. Tundub siiski, et EKRE hakkab sellest puudusest tasapisi üle saama, Eesti 200 ridadesse kuulujatest ei tea aga laiem avalikkus tõepoolest peaaegu kedagi ega midagi.

Valimistel on Eesti inimeste jaoks eelkõige usaldusväärseks peetavate poliitikute nägu; erakondade nimed, loosungid ja programmid tulevad arvesse alles teises järjekorras. Valija on aastate jooksul kuulnud lugematul hulgal valimisprogrammides sisaldunud imeilusaid lubadusi, mis pärast valimisi on unustusse vajunud ja teostamata jäänud. Seetõttu on ka üksnes "pikale plaanile Eesti jaoks" tuginedes Eesti 200-l raske valimisedu saavutada.

Kuid arvestades Eesti 200 seni välja öeldud põhimõtteid, on nende jaoks oluline hoida oma nimi puhas ka poliitilistest ülejooksikutest ning peibutuspartidest/meelelahutajatest. Nagu on kuulda olnud, olevat hiljuti Keskerakonnaga liitunud Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär käinud esmalt maad kuulamas just Eesti 200 juures, kes said "korvi". Samal moel tasub eemale tõrjuda ka teised endale valimisteks paremat asetust otsivad poliitikud.

Erakonna enda seni suures poliitikas mitteosalenud liidritest teame vaid paari-kolme nime. Kui erakonda soovitakse luua tõesti vaid oma ala ekspertidest ja spetsialistidest, oleks juba ammu aeg olnud neid avalikkusele paremini tutvustada. Vastasel korral on valijal väga keeruline sellele parteile oma usaldust delegeerida.

Muidugi tuleb arvestada, et pärast eelmisel nädalal vallandunud erimeelsusi valitsuskoalitsioonis on poliitiline õhustik riigis sedavõrd muutunud, et tänaseid küsitlustulemusi võib pidada kehtivaks vaid klausliga "enne valitsuskriisi". Kuidas praegune olukord laheneb ning milliseks kujuneb erakondade toetus pärast seda, saame näha juba detsembris toimuva küsitluse tulemustest. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.