Hispaania hoiatas, et võib Gibraltari asjus Brexiti-leppe vastu hääletada
Hispaania peaminister Pedro Sánchez hoiatas teisipäeval, et riik hääletab Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise leppe vastu, kui Madridile ei anta vetoõigust Gibraltari tulevase staatuse üle.
Briti peaminister Theresa May peaks pühapäeval allkirjastama EL-i liidritega saavutatud lahkumisleppe, kuid Hispaania avaldus Gibraltari kohta võib tuua uue takistuse.
Ühendkuningriik ja EL jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele lahkumisleppe 585-leheküljelises mustandis ning töötavad nüüd märksa üldsõnalisema seitsmeleheküljelise tulevikusuhete deklaratsiooni kallal. EL-i liidrid peavad nädalavahetuse tippkohtumisel mõlemad heaks kiitma.
"Riigina ei saa me leppida, et Gibraltari tulevikuga toimuv sõltub Suurbritannia ja Euroopa Liidu läbirääkimistest," ütles Sánchez.
"Seetõttu olen ma täna kahjuks sunnitud ütlema, et euroopameelne valitsus nagu Hispaania oma hääletab Brexiti vastu, kui muudatusi ei tule," hoiatas ta.
Brexiti-leppe mustandi artikkel 184 ütleb, et EL ja Ühendkuningriik peavad võtma vastu meetmed, mida on vaja tulevaste suhete üle läbi rääkida.
Kokkulepete üle peetakse läbirääkimisi Brexiti-päevast 29. märtsist 2020. aasta detsembrini - tähtaeg võib ühe korra pikendada - ja need jõustuvad perioodi lõppedes.
Hispaania soovib aga säilitada õigust pidada Suurbritanniaga kahepoolseid läbirääkimisi Gibraltari üle. Sisuliselt tähendab see vetoõigust.
Hispaania on EL-i 27 liikmesriigist ainus, kes on esitanud leppele vastuväiteid, sest tema sõnul jätab selles sõnastus Pürenee poolsaare lõunatipus asuva Suurbritannia territooriumi Gibraltari saatuse segaseks.
Hispaania välisminister Josep Borrell hoiatas esmaspäeval, et Brexiti-leppe kavandis ei ole öeldud, kuidas Gibraltari küsimuses tuleks toimida.
"Kuni see ei ole selge, ei saa me oma nõusolekut anda," ütles ta.
Gibraltar läks 1713. aasta Utrechti leppega Suurbritanniale, kuid Madrid ei ole loobunud mõttest see veel kunagi tagasi saada.
Hispaania: iseseisev Šotimaa saaks EL-iga ühineda
Hispaania välisminister Josep Borrell ütles teisipäeval, et iseseisev Šotimaa saaks ühineda taas Euroopa Liiduga, millest Suurbritannia on välja astunud.
Seni on Madridis nähtud Šotimaa EL-iga liitumise vastast, sest on arvatud, Hispaania kardab seda kui pretsedenti iseseisvust ihkava Kataloonia jaoks.
Borell avaldas teisipäeval arvamust, et kui Suurbritannia järgmise aasta 29. märtsil EL-ist lahkub, võib Šotimaa tagasi tulla, kui ta seaduslikul teel Ühendkuningriigi koosseisust välja astub.
"Miks mitte, kui nad lahkuvad Suurbritanniast oma sisereeglite kohaselt," küsis Borrell usutluses uudisteportaalile Politico.
"Kui Westminster on nõus, ei taha me olla paavstimad kui paavst ise."
Nii Šotimaa kui Kataloonia pidasid 2014. aastal iseseisvusreferendumi. Šoti iseseisvuse pooldajad kaotasid hääletuse, Kataloonia vastuolulise referendumi tulemust aga keeldus Hispaania valitsus tunnustamast.
Kui Suurbritannia 2016. aasta juunis EL-ist lahkumise üle hääletas, soovis šotlaste enamus EL-i jääda, mis hoogustas jutte uuest iseseisvushääletusest.
"Ühendkuningriigi ühtsus teeb mulle palju rohkem muret kui Hispaania kuningriigi ühtsus," ütles Borrell. "Ma arvan, et Ühendkuningriik laguneb enne Hispaaniat. See on selge märk Ühendkuningriigi nõrkusest."
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS